korral tegutseda realistlikult. Selline juht väldib asjatut riski. ·Võtab ausalt tööst osa Juht ei esita mingit talle võõrast rolli, vaid oskab tööd tehes iseendaks jääda. ·Teab, mida ta tõeliselt hindab Juhil on oma väärtushinnangud suhteliselt selges järjestuses. Tööl ja tulemustel on nende seas märkimisväärne osa. Intuitiivne ja spontaanne Juht julgeb näidata oma tundeid ning on sageli intuitiivne ja spontaanne. Juht ei peida end tehnokraatliku koore alla. ·Tahab saavutada tulemusi ja areneda Juht tunneb mõnu oma edust, tulemustest ja võimalustest areneda inimesena ning arendada oma kutseoskusi. ·Tegutseb süstemaatiliselt Juht valdab tulemusjuhtimise tehnikat. ·Mitmekülgne huvi elunähtuste vastu Juht on huvitatud ka muust kui oma tööga seotud asjadest. ·Võtab õppust kogemustest Juhil on võime muuta ka negatiivsed kogemused õpetuseks. Ta õpib oma kogemustest. 33. Mis motiveerib töötajat sinikraed/valgekraed
avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid. - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad. - Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatliku keskkonnakorralduse järelmõjuks. - Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas. - Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus – ebaselged eesmärgid viivad ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on
· Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on · Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia
Hästi korraldatud teenindussüsteemi korral on teenusepaketi osad: toetav üksus, kohalolevad kaubad, nähtavad ja nähtamatud teenused — sõltuvalt soovitud teenusepaketist harmoonilises kooskõlas. Siit järeldub, et teenusepaketi määratlemine määrab kindlaks ka teenindussüsteemi kujundamise. (Fitzsimmons, 1998, lk 94) Kujundamiseks saab kasutada alljärgnevaid meetodeid: - Tootmisliini meetod. Tootmisliini meetod kujutab endast tehnokraatliku suunitlusega teenuse kättetoimetamise süsteemi, mille käigus keskendutakse protsessi kontrollimisele. Tootmisprotsessi rütmi tagab sageli masin, mida kasutatakse töötajate tootlikkuse suurendamiseks ning ametid on kohandatud piiritletud ülesannete täitmiseks. Tootmisliini meetodi puhul on reeglina kogu teenindusprotsess ette kirjutatud kuni viimase detailini, kus töötajatele jääb ülesandeks ainult ettekirjutatud toiminguid teostada
Rõhutatakse juhtimisfunktsiooni erilist tähtsust ühiskonnas. Juhtimisfunktsioon determineerib (määrab ette ära) selle täitjate erakordsed rollid, rollitäitmised ja muidugi kõrge sotsiaalse positsiooni valitsuses, majan- duses, sõjaväes, kultuuris, kirikus jm. Eliit kui kõrgemate funktsioonide täitja vastab roh- kem tänapäeva tegelikkusele ning astub ühte jalga nüüdisühiskonna tehnokraatliku iseloomuga. Sotsiaalse hierarhia tipp on tänapäeva ühiskonnas vältimatu. Selles nn tippkihis võib eristada kahte gruppi: o neid, kes on tipus seetõttu, et nende käes on võim; o neid, kes kannavad vaimu, keda austatakse, ilma et nad omaksid praktilist võimu. Eliidi hulka ei kuulu mitte ainult poliitilistes või intellektuaalsetes
annaabi.ee 
