Kokkuvõtvalt: kuidas tekitada win-win lahendusi, mille puhul majanduslikud eesmärgid langevad kokku nii sotsiaalsete kui ökoloogilistega? Ökoloogiline moderniseerumine on suunatud sellele, et rakendada alternatiivseid ja innovatiivseid poliitikameetmeid, kasutades selgelt nähtavat sünergiat keskkonnapoliitika ja majandusarengu vahel. Seega on eesmärgiks üha rohkem lõimida keskkonnapoliitikat teiste poliitikasektoritega, eriti tootmisega tegelevatega] Kaks lähenemist: - tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi ja nende levitamist) - sotsiokraatiline / sotsiokultuuriline (nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine) Kohaturundus - koha kujundamine-arendamine viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse
Alastiilide järgijad Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus: Tarbimine ning keskkonnakahju Hüpertarbimine/ületarbimine Kasvu piirid ja jätkusuutlik areng Jätkusuutlik ühiskond Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine
tervist ning toetatakse arengut. Keskkonnaprobleemide omapära: Enamasti pöördumatud; ulatuslikud ajas ja ruumis ning äärmiselt komplekssed; ebakindlus (kahju pöördumatus). Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Ökoloogiline moderniseerumine (probleeme lahendadamine poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu) – • Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) • Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine 4. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate,
komplekssed, ebakindlad. Nende lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Säästva arengu ideaal Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine, roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil. Ökoloogiline moderniseerumine Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine IV Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum (majandus,
praeguse põlvkonna vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade omi. Teostumine eeldab üldsuse osalemist ning vajalike hoiakute (keskonnahoidliku nõudlus-ja tarbimiskultuuri) kujunemist Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut) Ökoloogilised moderniseerumise kaks lähenemist 1. Tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust ja stimuleerida neid uuendusi ja nende levitamist) 2. Sotsiokraatiline/sotsiokultuuriline (nt elustiil, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutumine) MAJANDUS ÜHISKONNAS Institutsioonide funktsioon majanduselus Institutsioonid teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu