Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...
Prestone. Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Need on ka põhipuudused, miks tänapäeval lennukimootoritel kasutatakse õhkjahutussüsteeme. Õhkjahutussüsteemi ehitus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist
Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli)
Raudteeliiklusregistri volitatud töötleja on Tehnilise Järelevalve Amet. · Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse raudteeliikluses kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem ja eriveerem. · Vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasis peetakse arvestust vedurijuhilubade, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kutsetunnistuste ning juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja taastamise üle. · Veeremi remont, tehnohoole, tehniline kontroll ja tehnoülevaatus Raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade oluline parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime; · raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja - seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks
Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 18 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada et mootor ei kuumeneks üle. 19 Termostaat Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid
Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 16 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada et mootor ei kuumeneks üle. Termostaat 17 Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid
Kõige kiirem ja tõhusam meetod elektriahela kontrollimiseks on mõõtmine otse juhtploki klemmidelt. 39. Tutvu EOBD ja OBD2 diagnoosisüsteemi rikkekoodidega. Mille järgi on võimalik ära tunda käigukastile viitavaid rikkekoode? Tavaliselt on käigukastide rikkekoodid vahemikus P07xx ... P08xx. 14 15 6. Tehnohoole ja rikkeotsing Automaatkäigukastidel esineb sageli rikkeid kus on väga raske määrata, kas rikke põhjustajaks on käigukasti mehaanika või elektroonika. Sellistel puhkudel tuleks käigukastile teha kunstlikult selline rike, mis sunniks teda minema hädareziimile. Hädareziimil elektroonilist käiguvahetuse juhtimist ei toimu ja kõik valikud sõltuvad ainult käiguvalitsa asendist. Juhul kui hädareziimil toimib käigukast normaalselt,