Erakorralisi dekreete antakse riigipea poolt põhiseadusliku pädevuse piires ja eriseaduse alusel äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Seda tehakse ootamatult tabanud agressiooni (välisründe) korral või ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekaitse. Hädadekreete annab riigipea põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad jne.) Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue, mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Erakorraline dekrret võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus
Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressiooni (välisründe) korral; ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Mäss või riigipöördekatse (siserünne). Nõndanimetatud hädadekreete annab riigipea põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (eriolukord). Need on erilised juhtumid, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist (nt. looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad, epizootiad jne.) Eestis on seda liiki õigusaktideks Vabariigi Presidendiseadlus (vt.PS §-d 109 ja 110). 17 Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli
pädevuse piires äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressioon e välisrünne või rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss vi riigipöördekatse. Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist- nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad. Dekreetide puhul kehtid kontrasignatuur (kaasallkiri) nõue, mis tähendab isegi eriolustikus vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele,, (seega omamoodi kaasvastutus) , mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab kaasvastutuse kinnitamist. 22. ÕIGUSSUHTE STRUKTUUR Rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks üldisemat õigussuhte sisu elementi- nii konkreetne kohustus kui ka konkreetne õigus
vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: a) ootamatult tabanud agressioon (välisrünne); b) rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekatse (siserünne). Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (eriolukord), mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist (nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad, epizootiad jne). Dekreetide puhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega - omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasigantuur
annaabi.ee 
