Õpetuse Instituut. Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. Lisaks Tartu Ülikoolile koolitasid kõrgharidusega spetsialiste ka teised õppeasutused — insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist “Pallas” ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus,
Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed Kinod – kino oli kontroliitud vs teater Kolhoosid ja sovhoosid, sundkollektiviseerimine. 60-80 ehitasid palju ja parimad arhitektuuritellijad Uus Eesti aeg Villa Kinnisvaraküla Autopoed Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo Veekeskus – vabaaja kultuuri teke Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta) Baltisakslased(Paremad riiast) - Eestimaa, liivimaa(Riia – arhitektid tehnikumist) ja kuramaa kubermang Venelased Peterburist – Bubõr ja Vassiljev Soomlased – Lindgren, Saarinen ja Gesellius Eesti ehitusinsenerid – Hellat, Uesson, Kangro, Jürgenson Esimesed eesti arhitektidal 1910 Tallinnas hakkab tööle Karl Burman ja Artur Perna Riialased Kesksed arhitektid 1920-40 Herbert Johanson Eugen Haabermann Erich Jacoby Anton Soans Edgar Kuusik 1905 riias revolutsioon ja minnakse Saksamaale kooli. Töötavad baltisakslaste
· 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. · Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. · Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool, kus tegutsesid nii ehitus-mehaanika- kui ka keemia-mäeteaduskond. · Kõrgemat kunstialast ettevalmistust võis omandada kas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas'' või Tallinnas 1938. a. loodud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. · Muusikaspetsialiste valmistati ette Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. 1938. a. avati konservatooriumi juures Riiklik Lavakunstikool.
aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 19191939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. ·Teised kõrgkoolid- insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist "Pallas" ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja
pärast tagasi, kuid siis hakkas direktor tegema takistusi minu lõpetamisele kiitusega. Sain aga "viied" kõigi nelja riigieksami eest, millest igaüks koosnes omakorda neljast õppeainest. Direktor nõudis "neljade" panemist. Mu kursusejuhendaja lahkus protestiks eksamikomisjonist. Lõpuks nõustus direktor kompromissiga: kaks "nelja" ja kaks "viit". Sellega õnnestus tal aga nurjata minu edasipääs ülikooli statsionaarsesse õppesse - sinna pääsesid tehnikumist ainult kiitusega lõpetanud. Läksin kodusaarele agronoomiks. Oli aasta 1949, hiljuti oli meiegi kandist küüditatud sadu inimesi. Mulle tehti ettepanek võtta vastu Pöide masina-traktorijaama direktori koht. Keeldusin, sest see oli väga tugevalt politiseeritud amet. Viis päeva pärast seitsmendat korda tehtud pakkumise tagasilükkamist saadeti mind sõjaväkke. Teenisin algul Karjalas metsatöödel, hiljem aga viis aastat mereväes. Seal elasin üle laevaõnnetuse ja raske olukorra
annaabi.ee 
