vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin. Nii sündis ka soov kandideerida Tallinna Tehnikakõrgkooli, transpordi teaduskonda, auto tehnikuks. Läbi raskuste see ka õnnestus ning juuli keskel oli teada, et septembris kõnnin ma sisse Tallinna Tehnikakõrgkooli aktusele. Kuid miks just Tehnikakõrgkool? Autot oleks saanud õppida ka teistes koolides, näiteks oleks olnud võimalus minna edasi õppima Mehaanika kooli, kuid soovisin omandada kõrgharidust, et elus oleks rohkem võimalusi ning et teadmised oleksid laialdasemad. Üldse põhjuseks, miks ma tahan õppida auto tehnikuks/inseneriks on see, et minu jaoks on tähtis töötada
Nendeks olid maaparandus, maamõõtmine, tehnilise keemia osakond ning Kaitseväe vajadusel lisati ka mereinseneri-mehaanika. Uues majas tegutses laevamehaanikute kool. Erakool riigistati 1920. aastal. Pärast kooli riigistamist viidi läbi palju muudatusi. Üks suuremaid muudatusi oli kooli kursuste muutmine. Kooli semester algas eeltehnikumist, siis tehnikumi alamaste ja siis ülemaste. Kõige läbimiseks kulus 3 aastat. Kes läbis tehnikumi alamaste, sai tehnikuks. Kes läbis kõik kolm aste, sai inseneri või arhitekti ettevalmistuse. 1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli
vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS. Kui me ei peaks seda Jumala anniks, kuidas oleks võimalik, et kõige ilusam poeem mis iial loodud, et selle autor on üks keskpärane autor? Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes: ,,Autori surm": teos ei kanna autor- Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Teos väljendab seda mis on keeles. Michel Faucault : autorifunktisoon. Autor on funktsioon mille on koostanud lugejad. Millisena on nähtud keele rolli? Keel annab inimestele vabaduse end väljendada. Tänu keele suudame püsitatda küsimusi
tulemuse järgi kahte rühma ja on sõnastatud dialoogis. Esimene rühm on tekitavad tehnikad igasugune hoolitsemine sureliku keha eest. Teise rühma kuuluvad kõik teadasaamise õppimise ja tunnetuse liigid, samuti rahateenimine, sport ja jaht. Need on haldustehnikad. Seda Platon ei fikseeri kus tehnika algab või lõpeb. Kunst ei rajane teadmisel ja tehnikal. Kunst rajaneb maanial ja entusiasmil. See kes toetub oma tehnilistele võimetele, ei saa kunstnikuks, vaid jääb alati tehnikuks. Tõeline kunstnik ei tee midagi sellist, mida ta teab. Kunst on jumala and inimestele. Aga milleks inimestele niisugune hullmäratsev and? Muusilised kunstid on naudinguks. Vanal muusikale ie ole mõtet ja klassikaline muusika pole hea mitte millekski. Muusikat tuleb pidevalt uuesti täita. Mis tahes asjast kõneldes tuleb uurida: (1) kas asi on lihtne või paljuvormiline; (2) millised on selle asja sõltuvus ja mõjusuhted.Ilmselt on techne Platonil paljuvormiline asi
annaabi.ee 
