maalija ja graafik. Ta õppis 1789-93 Londoni Kuningliku Kunsti Akadeemias. Ta oli aastast 1808 sealsamas professor. T laad kujunes C.Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta peamiselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. T romantilistes mere ja maastikuvaadetes (palju sisult ajaloolised või mütoloogilised) valitseb akvarelliliselt voolav efektne värvi ja valgusekäsitlus , mis umbes 1835 muutis vorme ja piirjooni hajutavaks; tehnikalt on T ipressionistide eelkäija. Kuulsaim inglise kunstnik 19 sajandil . T äärmiselt subjektiivne kunst tähistab oma fantastilise looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, tihti fantastilisi efekte. Esmajoones huvitavad teda meri ja taevas . T on palju tõuget saanud Claude lorrainilt .
Tuntumad teosed on ,,Ärasõit Kythera saarele", ,,Gilles", ,,Gersain'i silt" JEAN HONORÉ FRAGONARD (1732-1806) Fragonard'i maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, kuid see pole kunagi vulgaarne ega toores. zanrimaalidel kujutab ta naisi, eelkõige armuelu. Tema teosed on temperamentsed ja vaimukad; pintslitehnika on vaba ning julge, joonistus liikuv ja elurõõmus. Fragonad'i tugevaimad küljed hoog ja spontaansus andsid suure külgetõmbejõu ka tema arvukatele ja tehnikalt väga mitmekülgsetele joonistustele. Tuntuimad teosed on ,,Kiik", ,,Armastuse fontään", ,,Salajane suudlus". Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on
ta ei lakka kunagi loodust vaatlemast. ● Koloriit on soe, ehkki rokokoolikult elurõõmus; romantiline hele-tume annab tema maalidele erilise sügavuse ja luulelisuse võlu. Maastikuelement on töödes väga oluline. ● Tuntuimad teosed on „Kiik“, „Armastuse fontään“, „Salajane suudlus“. ● Fragonad’i tugevaimad küljed – hoog ja spontaansus – annavad suure külgetõmbejõu ka tema arvukatele ja tehnikalt väga mitmekülgsetele joonistustele. ● JEAN SIMÉON CHARDIN (1699-1779) ● Realistliku suuna edasiarendaja, eelkõige natüürmordimeister. Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ja loomulikkusega, seejuures kergelt ja voolavalt, suurte, rasvaste, pastoossete pintslitõmmetega. ● Huvitav on ka Chardini värvikäsitlus – ta asetab sageli üksteise kõrvale segamata värve (seda meetodit hakkasid kasutama 19. saj
Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse.
Töötajad tegid läbi kursused, osakondades loodi ametiühingukomiteesid. Depoo kollektiiv võttis vastu sotsialistlikke kohustusi. 1945. aasta Järvalane kirjutab, et on püstitatud uus jaamahoone, lõpetatakse depoo ehitust, on korrastatud ja puhastatud jaama ümbrust. Taastatud on rööpmestik, rööpmeseadmed ja valveputkad. 1945. aasta lõpul hakati Tallinnast tooma postisaadetisi Türile iga päev. Seniajani jõudis post Tallinnast Paidesse autoga ja sealt Türile hobusega. Vanalt tehnikalt uuele. Töökorraldus 1950ndatel aastatel suurenes eriti kaubavedu ja raskekaaluliste rongide arv. Veduridepoo töötajad suurendasid rongide tehnilist kiirust, kiirendasid laadimist ja lühendasid ringlust. 1957. aastal algas üleminek vanalt tehnikalt uuele. Seniseid auruvedureid hakati ümber vahetama uut, TU 2 tüüpi Poola soojusmootorvedurite vastu, mis oli tehnika viimane sõna. Tallinnas täienduskursustel õppisid välja uue põlvkonna rongijuhid. Vedurijuhi jutu järgi sai
Mõjude vähendamine Paigaldada seadmed mis võimaldavad muuta ja kontrollida mikrokliimat. Vältida tuuletõmbusi. Piirata aega, millal töötajad peavad olema väga soojas või väga külmas temperatuuris. Muud tegurid Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Muud tegurid optometristidel Töövahendite poolt tekitatavad mehaanilised vigastused. Liiga väiksest ruumist tingitud asjade otsa komistamine. Rikkiläinud tehnikalt elektrilöögi saamine, tehnika süttimine. Hooletusest tingitud vigastused. Vältimine Teha piisavalt puhkepause et vältida hooletust. Käsitleda tehnikat ettevaatlikult ning nõuetekohaselt. Paigutada asjad ruumis võimalikult optimaalselt. Tagada piisav valgutus, et vältida kukkumist. Vältida libeduse ohtu põrandal. Tellida pidevaid kontrolle tehnikale, et vältida selle katki minemist. Aitähh Kas küsimusi on? Kasutatud kirjandus: Kulo , K. (2003). Füüsikalised ohutegurid
annaabi.ee 
