Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool
jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. ALALISVOOLU-RÖÖPERGUTUSMOOTOR Mootorireziimis on elektromagnetiline moment võllimomendist suurem mehaanilise momendi (hõõrdekao ja ventilaatorikao) võrra. Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus sõltub ankruringi takistusest R. Käivitusvool sõltub: pingest ja ankruringi takistusest. Tehistunnusjooned saab: * pinge U, * magnetvoo (ergutusvoolu) ja *ankruahela takistuse R muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras.
Kodune töö nr 2 Ülesanne 3.4 variant 7 Arvutada ning ehitada faasirootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -0,50 . Mootori tüübi saan tabelist 14 ja mootori nimiandmed lisa 7'mest.Märkus: lisast 7 valin variandi B = 100%. Samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad lisatakisti väärtustele rootori ahelas. R2l,1= 0,0385 ja R2l,2= 0,067 Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m
docstxt/12739213094907.txt
10 2 0,84 5 0 -5 -10 100 200 300 Mem , N· m Joonis 6.1. Rööpergutusmootori loomulik (1) ja reostaattunnusjoon (2). Ülesanne 6.2 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja tehistunnusjooned, kui: a) ankruahelasse on lülitatud lisatakisti Rl = 1,2 , b) vähendatud toitepinge Ut = 180 V, c) vähendatud magnetvoog 1 = 0,87 n. Mootori andmed: Pn = 22 kW, nn = 820 min-1, Un = 220 V, Ra = 0,09 , In = 110 A. Pöörlemissagedus 820/60 = 13,67. Elektromotoorjõu tegur 2 220 -110 0,09 CE = = 15,369 Vs. 13,67 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus
mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Pidurdamisel lülitatakse mootor võrgust välja, pinge kaob ning vool ja mootori moment muudavad oma suunda 25. Asünkroonmootori tehistunnusjooned. Tehistunnusjooned võib leida loomulike tunnusjoonte järgi, kui moment arvutada ümber võrdeliselt pinge ruuduga. 26. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootorivoolu suund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna
Eralduvat soojust kasutatakse sageli kütteks omakorda suurendab südamiku magnetvoogu endise väärtuseni. Trafo on isereguleeriv seade, koormuse (vagunites). Pidurdustakistite takistuse muutmise teel on lihtne muuta pidurdavat momenti. suurendamisel suureneb automaatselt ka võrgust võetav vool ja võimsus. Pinge ja voolu võrrandid. 26.Asünkroonmootori tehistunnusjooned- nim rea otseselt mõõdetavate kui ka mõõteandmete alusel 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub arvutatavate suuruste sõltuvusi kasulikust võimsusest mootori võllil P2. Need karakteristikud on mootori sekundaarpinge U2. U sõltuvust voolust nim trafo väliskarakteristikuks
annaabi.ee 
