Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge- toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale kuuluv. Muuseas, Ameerikas pesitsebki kalakotkas sarnastes kohtades, kus meil valge-toonekurg. Kalakotkas muneb 23 muna, millest kooruvad pojad saavad lennuvõimeliseks juuli lõpus. Lennuoskusest saagipüüdmiseni kulub aga veel tükk aega õppimist. Tänu keskkonna (eelkõige veekogude) vabanemisele kloororgaaniliste ainete (nt DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesade ehitamisele on Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate paaride keskmine poegade arv) maailma üks kõrgemaid. Levik ja arvukus Kalakotkas elab pea kõigil mandritel. Meil pesitseb ta eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestis ning levib tasapisi lääne poole. 2005. aasta seisuga pesitseb Eestis 5055 paari kalakotkaid. Veel 1985. aastal teati meil pesitsevat ainult 5 paari, seega on veerand sajandiga kalakotka arvukus tõusnud 10 korda. Kuidas meie kotkastel läheb?(Uudised 2007)
saavutanud arvukuse, mis loodetavasti tagab pikaajaliselt populatsioon säilimise. Rohkem on selle liigi esindajaid siinmail pesitsenud vaid aegadel, kui inimasustus oli hõredam ja puudusid inimtekkelised ohutegurid. Arvukus on taastumas peale langust kriitilise piirini mõõdunud sajandi 60-70. aastatel. Languse põhjustasid ,,kullisõda" ja keskkonna mürgiste kemikaalide kõrge kontsentratsioon 20. sajandil. Kiirele arvukuse tousule on kaasa aidanud ka tehispesade ehitamine. Siinsed kalakotkad olid 1990. aastatel oma produktiivsuselt maailmas esireas. Meie populatsioon produktiivsus oli 1990. aastatel kaks korda suurem sellest, mis teadlaste arvates tagab liigi säilimise. Viimastel aastatel on produktiivsus langenud. Liigi levikut riigi laanepoolsetele aladele takistab ühe põhjusena arvatavalt sealsete siseveekogude vaiksus ja nende madal saagikus, kuid need väited vajavad täiendavat uurimist.
12.2001 jõustunud Kaitstavate Loodusobjektide Seaduse muudatustega (Väli. 2005). 1. Suur-konnakotka pesapaikade määratlemine erilise väärtusega 2. Looduskaitsealade moodustamine suur-konnakotka pesapaikade kaitseks 3. Kaitsekohustuse teatise väljastamine pesapaikade kaitseks 4. Maade ostmine riigile 5. Suur-konnakotka kaasamine uute suurte kaitsealade loomise argumentatsiooni 6. Vanade soometsade kaitse 7. Siseveekogude ja lamminiitude kaitse 8. Tehispesade rajamine 3.4 Lähima viie aasta planeeritavad tegevused Lähima viie aasta tegevused jagatakse kolme prioriteetsuse klassi prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärgi saavutamine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimivate ohutegurite kõrvaldamisele suunatud tegevus ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
Püünispuudeks sobivad nõrgestatud või allajäänud puud kuuse-kooreüraski rüüste lähedalt. Puud laasitakse ja tõstetakse tüükaosaga kännule, et putukad saaksid ka tüvele altpoolt ligi. Enne üraskitõukude nukkumist püünispuud kooritakse või viiakse okasmetsadest vähemalt 2 km kaugusele. Koore all olevate mardikate hävitamiseks tuleb koored põletada. Püünispuudele võib kinnitada lisaks ka feromoonpüüniseid. Unustada ei tuleks ka kasulike linnuliikide arvukuse tõstmist tehispesade ülespanekuga okasmetsadesse. Harkkidane kooreürask (I. duplicatus) on eelmisest liigist veidi väiksem kuni 4 mm pikkune tumepruun läikiv mardikas. Lendlus toimub kuuse-kooreüraskiga samaaeg- selt, tavaliselt mõlemad liigid esinevad koos. Harkkidane kooreürask asustab samade kuuskede tüvede õhemakoorelist ülaosa. Peenematel puudel võib asustada kogu tüveosa. Lamapuitu asustab harva. Polügaamne liik. Haudepilt koosneb 1.....5 tavaliselt 6....
annaabi.ee 
