Toidubaasi suurendamine SOOLAKUTE RAJAMINE · Ulukite naatriumivajaduse rahuldamiseks; · Soolabriketid, mis sisaldavad ka muid ulukitele vajalikke mineraale; · Enimkasutatav tulpsoolak; · Söödasõimede lähedusse. Looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimine · Väikekiskjate (eelkõige kährik, rebane, mink) küttimine; · Vareste ja ronkade küttimine. Elupaikade parendamine · Pesitsuskohtade loomine, tehispesad; · Veekogude taastamine; · Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas);
kategooriasse MIDA ETTE VÕTTA, ET LENDORAVAD EESTI METSADEST LÕPLIKULT EI KAOKS? Kõige tõhusama kaitseabinõu praegusel momendil on lendoravate veel alles jäänud elupaikade säilitamine ja arvele võtmine Enamasti ei teata raielanke kavandades, et seal võib elada lendoravaid. Seetõttu on vaja tähelepanelikumalt üle vaadata raiumisele minevad metsad Soomes näiteks on lendoravate elutingimuste parandamiseks kasutusele võetud tehispesad. Need aitavad lendoraval leida varjupaika metsades, kus sovivad looduslikud õõnsused puudevad, KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav http://www.eestiloodus.ee/artikkel1378_1376.html http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm
· elupaikade fragmenteerumine servaefekt · urbaniseerumine · niitmine, viljalõikamine · võõrtaimestiku introdutseerimine · kiskjate ja parasiitide introdutseerimine · globaalne kliimamuutus · ka talvine toitmine + toitmise ootamatu lõpetamine · tehiselupaikade rajamine Lehtmetsad: · asustatus kõrgem · munemine varasem · kurnad suuremad · munad suuremad · Ca-rikkad · fragmenteerunud · sekundaarsed võsad · tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks Okasmetsad: · järglasi rohkem · tervis parem · suremus väiksem · pole toidupuudust · on õõnsuste puudus · on kaltsiumipuudus Suguline valik inimesel Sugulise valiku teooria erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumises, suremuses ja surma põhjustes on evolutsioonilised. Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka sellised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli, kui abi
okasmetsades) JÄRELIKULT o Kas siis pesakastid lehtmetsades on ökoloogilised lõksud? o Okasmetsades on pesakondade ajal rohkem kvaliteettoitu · Miks siis lehtmetsi eelistatakse? o Nii on Lõuna-Euroopas, tihaste eelistus seal välja kujunenud o Tihaste peamine toit on lehtmetsades levinum · Lehtmetsad o Ca-rikkad o Fragmenteerunud o Sekundaarsed võsad o Tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks · Okasmetsad o Pole toidupuudust o On õõnsuste puudus o On kaltsiumipuudus · Loomade tehiselupaikade rajamisel tuleb olla ettevaatlik o Ligi meelitamise madalakvaliteedilistesse elupaikadesse ökolõksu risk o Meeliselupaiga muutmine liiga atratiivsek üleasustus, tiheduslõks o Mõnikord on mõistlik luua uusi elukohti pigem ebatraditsioonilistesse selmet