Tehisneuron on bioloogilise neuroni lihtsustatud matemaatiline mudel. Nendest mudelitest üks võimsamaid on F.Rosenblatt´i neuroni mudel. Ta koosneb kahest osast: kaalutud summaatorist ja mittelineaarsest elemendist.10.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud
Joonis 1.9 Gaussi funktsioon 7 Üldjuhul, aktiveerimisfunktsiooni valik sõltub · konkreetsest ülesandest (sisendite ja väljundite väärtusteest ja füüsilisest interpretatsioonist) · närvivõrgu realiseerimisviisist (arvutil või elektrilise skeemi kujul) · kasutatavast õppimisalgoritmist (sellest räägime hiljem). Põhjalikumalt tehisneuronitest ja nende aktiveerimisfunktsioonide tüüpidest saab lugeda järgmisest kirjandusest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 4. , . . : : « ».
Joonis 1.9 Gaussi funktsioon 7 Üldjuhul, aktiveerimisfunktsiooni valik sõltub · konkreetsest ülesandest (sisendite ja väljundite väärtusteest ja füüsilisest interpretatsioonist) · närvivõrgu realiseerimisviisist (arvutil või elektrilise skeemi kujul) · kasutatavast õppimisalgoritmist (sellest räägime hiljem). Põhjalikumalt tehisneuronitest ja nende aktiveerimisfunktsioonide tüüpidest saab lugeda järgmisest kirjandusest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 4. , . . : : « ».
Need jaguvad jäägita mistahes lugeja polünoomiga. 11 Tehisnärvivõrgud- on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 1.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga.
11. Tehisnärvivõrgud- on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. Tehisneuron, tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Populaarsemad tehisnärvivõrkude
veel ei ole. Tehisneuron on bioloogilise neuroni lihtsustatud matemaatiline mudel. Nendest mudelitest üks võimsamaid on F.Rosenblatt´i neuroni mudel, mis koosneb kahest osast: kaalutud summaatorist ja mittelineaarsest elemendist. Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid: Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Täpsem definitsioon - närvivõrk on andmetöötlussüsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (on ka erandeid - iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk
annaabi.ee 
