kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel. Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Soola nagu paljude teistegi ainete tarbimisel tuleb olla mõõdukas. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Tänapäeval ei ümbritse meid ainult loodus, vaid suurel määral on meie ümber tehismaailm, mis on loodud inimese valmistatud ainetest ja ainete segudest.
2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub järjest keerulisemaks tehismaailmaks. Linn on tehismaailm Loodusõpetus õpetabki elusloodust, eluta loodust ja tehismaailma tundma õppima. 4 Tähistaevas ja tähtkujud Tähistaevas on miljonite tähtede kogum , mida võib selge ilmaga õhtul näha. Ka päike on täht ja ta asetseb meile teistest tähtedest kõige lähemal.
Näiteks virtuaalse reaalsusega sellist taju efekti saavutada juba ei saa. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel maailmal. Unenäomaailmas ilmnevad sürrealistlikud elemendid, mida pärismaailmas ei esine. Une- näod on looduslikku päritoluga nähtused, mitte tehislikud inimeste poolt arvutiga leiutatud reaal- sus. Virtuaalnereaalsus on aga tehislikku laadi. See on inimeste poolt arvutiga loodud tehismaailm. Selles asjaolus sisu peitubki. See, mis pakub meile loodus on ehedam ja isegi ,,ulmelisem" kui see, mida saadakse tehislikul teel. Virtuaalreaalsusega, mis on loodud arvutitega, ei saa sellist reaalsuse 24 taju efekti, mida annab meile teadvuslikud unenäoseisundid. Põhjus seisneb ilmselt selles, et üks on looduslik nähtus, kuid teine seda aga mitte. Kui rangelt võtta siis ka teadvuslikud unenäoseisundid on tehislikku laadi nähtused
Isegi kui virtuaalreaalsusel ja tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel 23 maailmal. Unenäomaailmas ilmnevad sürrealistlikud elemendid, mida pärismaailmas ei esine. Une- näod on looduslikku päritoluga nähtused, mitte tehislikud inimeste poolt arvutiga leiutatud reaal- sus. Virtuaalnereaalsus on aga tehislikku laadi. See on inimeste poolt arvutiga loodud tehismaailm. Selles asjaolus sisu peitubki. See, mis pakub meile loodus on ehedam ja isegi ,,ulmelisem" kui see, mida saadakse tehislikul teel. Virtuaalreaalsusega, mis on loodud arvutitega, ei saa sellist reaalsuse taju efekti, mida annab meile teadvuslikud unenäoseisundid. Põhjus seisneb ilmselt selles, et üks on looduslik nähtus, kuid teine seda aga mitte. Kui rangelt võtta siis ka teadvuslikud unenäoseisundid on tehislikku laadi nähtused
Näiteks virtuaalse reaalsusega sellist taju efekti saavutada juba ei saa. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel maailmal. Unenäomaailmas ilmnevad sürrealistlikud elemendid, mida pärismaailmas ei esine. Une- näod on looduslikku päritoluga nähtused, mitte tehislikud – inimeste poolt arvutiga leiutatud reaal- sus. Virtuaalnereaalsus on aga tehislikku laadi. See on inimeste poolt arvutiga loodud tehismaailm. Selles asjaolus sisu peitubki. See, mis pakub meile loodus on ehedam ja isegi „ulmelisem“ kui see, mida saadakse tehislikul teel. Virtuaalreaalsusega, mis on loodud arvutitega, ei saa sellist reaalsuse taju efekti, mida annab meile teadvuslikud unenäoseisundid. Põhjus seisneb ilmselt selles, et üks on looduslik nähtus, kuid teine seda aga mitte. Kui rangelt võtta siis ka teadvuslikud unenäoseisundid on tehislikku laadi nähtused