OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale.
Kiudusid, mis ei ole oma loomult vetruvad, kasutatakse tihti staapelkiududena. Staapelkiududest kedratud lõng annab kangale pehmuse ja muudab selle mõnevõrra vähem kortsuvaks, kuid samas väheneb ka kanga tugevus. Mitmed keemilised viimistlusvõtted muudavad samuti kanga vähem kortsuvks, kuid ka sel juhul väheneb kanga tugevus. Suure vetruvusega on elastaan, kummikiud, kuid samas ka enamus sünteeskiude (polüamiid, polüester, akrüül, modakrüül, polüpropeen) ja tehiskiududest triatsetaat. Vetruvust suurendatakse ka nende kiudude tekstureerimisega (mahuliseks muutmisega) ja säbaruse andmisega. Looduslikest kiududest on hea vetruvusega vill ja siid. Sama kangas pärast käe vahel kortsutamist: tänu elastsetele kiududele
Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid. [2] Sünteetilised kiud on termoplastilised, st nad omandavad jäädavalt talle antud vormi
[25] lennukite turbiinides metallosasid ning neid kasutatakse ka autode ehituses. Väidetavalt pole kaugel ajad, kui kogu automootori võib valmistada polümeersetest materjalidest [8]. Polüamiidide hulka kuuluvat aramiidi kasutatakse näiteks tuletõrjujate riietuse valmistamiseks [24]. Kunstkiud Loomulikult jõudsid sünteetilised materjalid ka rõivatööstusesse ja leidsid seal laialdast kasutust. Tänapäeval valmistatakse rohkem kui pool tekstiilitööstuse toodangust tehiskiududest. 98% sünteetiliste kangaste turust langeb nailoni, polüestri, akrüüli ja polüolefiini õlule, kusjuures polüestri osakaal sellest on 60% [26]. 14 Esimene kunstkiud oli kunstsiid, tuntud nime all raion (1924) ning viskoos (1894). Neid valmistati puidust, tegemist on põhimõtteliselt tselluloosatsetaadiga. Esimene täissünteetiline kiud oli nailon,
annaabi.ee 
