Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega, mille sisuks on isiku poolt süüteokoosseisu tähenduses hoolsusvastase teo sooritamine või sooritamata jätmine. Kergemeelsuse määratluse kohaselt on kergemeelsusega tegu siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis, et tehiolu ei ole. Siinkohal on oluline, et isik pidas võimalikuks oma teo süüteokoosseisule vastavust, kuid lootis selle vältimisele. Hooletuse määratluse järgi on hooletuse iseloomulikumaks tunnuseks see, et puudub psüühiline suhtumine süüteo koosseisule vastavatesse asjaoludesse. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduse kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua kooseisupärase tagajärje saabumise
ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega, mille sisuks on isiku poolt süüteokoosseisu tähenduses hoolsusvastase teo sooritamine või sooritamata jätmine. Kergemeelsuse määratluse kohaselt on kergemeelsusega tegu siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis, et tehiolu ei ole. Siinkohal on oluline, et isik pidas võimalikuks oma teo süüteokoosseisule vastavust, kuid lootis selle vältimisele. Hooletuse määratluse järgi on hooletuse iseloomulikumaks tunnuseks see, et puudub psüühiline suhtumine süüteo koosseisule vastavatesse asjaoludesse. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduse kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua kooseisupärase tagajärje saabumise. Sisulisest küljest on
ja mis kirjeldavad reaalses maailmas olemasolevaid asju ja nähtusi. Nende mõistetega tähistatu tegelikku olemust on seega võimalik tunnetada kogemusega kaudu. 12 Normatiivsed koosseisutunnused on seevastu suunatud ajaoludele, mille eelduseks on teatud väärtsüsteemi olemasolu. Siiski peab ka normatiivsete tunnustusega kirjeldatud tehiolu olema teatud määral seotud kogemuslikult haaratava reaalsusega. Normatiivsete ja deskripitiivsete koosseisudetunnuste eristamise tähtsus kehtivas karistusõiguses on eelkõige selles, et normatiivsete koosseisutunnuste tõlgendamisel on juristidel suurem vabadus, kui deskripitiivsete tunnuste tõlgendamisel. Teisest küljest on aga just see tõlgendamisvabadus aluseks üksteisega vastukäivatele ja segastele seisukohtadele. Seetõttu
Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. 10. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes
annaabi.ee 
