Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574. aastal ründasime Põltsamaad põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnust vallutada. Meie võim jäi alles vaid Tallinnasse ja Hiiumaale. Sõja lõpu poole tegutsesime Poolaga teinetesit segamata Eesti eri osades. Meie tegevuse suund oli vene võimu alla langenud alade tagasi vallutamine. Meid saatis suur edu Lääne- ja Virumaal. 1581. aastal ületasid meie väed Soome lahe, vallutasid Rakvere ja rea väiksemaid linnuseid. Meile alistusid ka Haapsalu, Narva ja Paide ning natuke hiljem oli kogu Põhja-Eesti meie võimu all. 1581 kuni 1582 aastal liikusid meie väed võidukalt Laadoga järveni välja. 1583Ndal aastal sõlmisime Venemaaga rahu
Firma uueks kaubamärgiks sai "Värvikeskus". Logol olev Maalrimees iseloomustas neid edasipüüdliku, oma tööga rahuloleva maalrina. Ta on teinud oma töö hästi ja on seepärast uhke ja rahul. Sellised võiksid olla kõik nende kliendid! 1997 oktoobris Klientide küsimisel alustasid Tallinna kaupluse planeerimist. 1997 veebruaris Tartus asutati firma Tartu Värviäri OÜ, kes alustas Tartu ja selle lähiümbruse klientide varustamist ehitus- ja remontvärvidega. Tegutsesime kaubamärgi "Tartu Värviäri" nime all. Kaupluse pidulik avamine toimus augustis. Koostööpartnerid ES Sadolin AS Sadolini ehitusvärvid, Pinotex puiduvärvid, Hammerite metallivärvid ja palju muud. Casco Liimid OÜ Casco liimid, Synteko põrandalakid ja Schönox profitooted. ES Sadolin AS Tööstuslikud puidukattematerjalid: värvid, lakid, peitsid jpm.
Kõndisime pikalt. Ennem veel Kivimäele jõudmist käis Villu kodust läbi ja võttis lõhkeainet kaasa. Villu läks kivi juurde ja kohmitses seal koos Mikuga. Veel ennem, kui mehed ära joosta jõuavad käib hirmus pauk ja mürts ning mehed lendasid mõlemad kivist kaugele. Villu oli maas ja lamas, nagu surnu. Ta käsi oli kõvasti viga saanud ja silm ka. Jooksin ruttu sinna ning rebisin oma seeliku küljest riba, et ta haavu siduda. Keegi teine ennast ei liigutanud. Tegutsesime Mikuga nagu oleksime kahekesi. Villu toimetati linna haiglasse, sest tal olid suured vigastused. Kui Jaan linnast tagasi jõudis küsisin temalt kohe Villu ja tema silmakohta, et kas ta jääb pimedaks. Aga ta pidavat ikka nägema veel, kuid kehvasti. Tundsin süüd ja piinlikkust ja olin väga kurb. Ükspäev rääkisin isaga, et mida ta arvab, kui küsiksin Villut Kõrbojale peremeheks, aga tema ei olnud sellega kohe mitte päri. Käis talle see väga vastukarva. Aga kui olin
lugemas end üheks põhjamaaks, Lätlastest ei tee me üldse juttu sets oleme me neist paemad ja sisimas ootame et NATO rahade eest renoveeritavale Ämari lernnuväljale maanduvad Ameerika Ühendriikidde lennukid ja algab eestlaste koloniseerimine sest me ei ole veel Ameerika võimu all olnud. Järelikult on see uus ja huvitav Samas oleme me ise üritanud oma jonni ajada see võid minil hetkel tunduda igati tark tegu kuifd nüüd hiljem järele mõeldes näeme et tegutsesime vaid tuule ajaendil. Meil on mõjutusi kõikidest teguritest kes meie käekäiku on suunanud. Eesti kultuur on kui kadakas mis kasvab ranna niidul. Mida on räsinud aastasadade jooksul tormituuled ja randapaisatud rüsijää. Mida on järanud lambad keda kasvatatakse rannakarjamaal. Kõikidele nendele vintsutustele vaatamata on eesti kultuur jäänud ikkagi truuks oma põhijoontele- vaikselt kasvada ja kannatada ära kõik mis ette tuleb. Et siis kunagi lihtsalt ajale alla vanduda
ideest otsekohe tuld võtnud kopramees Kolla Laanetuga Piirissaarele. Tundsin mudakonna häälitsust üksnes heliplaatide järgi, sest Eestis idapoolse levikuga loomaliigina jäi ta minu toonaste võimaluste haardeulatusest üsna kaugele. Mu kaks varasemat jahiretke Piirissaarele olid täielikult nurjunud külmade kirdetuulte ja päevi kestnud vihmade tõttu. Kolmanda katse puhuks näis taevas olevat asja üle järele mõtelnud. Alustasime Kollaga oma otsinguid kell pool neli pärast lõunat ja tegutsesime puhkuseta kella poole neljani hommikul. MUDAKONNA HÄÄLITSUSI kuuldus siit ja sealt see vaikne, enamasti kolmesilbiline kloksumine mudas, ise nii salapärane. Kahlad kummisaabastega soos ja püüad ära arvata, kus see häälitseja siis ikkagi on, aga tuulise päeva mühades ei ole see lihtsalt võimalik. Öö viis meid asjale ligemale. Leidsime sooservades lompe, kus kloksuvad konnad andsid juba võimalusi helipildi
" 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Pedagoogina oli Mart Saar väga põhjalik ja inspireeriv. Lisaks tugevale tehnilisele aluspõhjale andis ta õpilastele edasi oma kiindumuse rahvamuusikasse. Tema juures on õppinud Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär ja teised. Helilooja Harri Otsa kirjutab Mart Saarest kui pedagoogist nõnda: ,, Kuna professor andis tollal kondervatooriumis valitsenud ruumikitsikuse tõttu tunde kodus, tegutsesime sõna otseses mõttes väljaspool aega. Alates kolmandast kursusest hakkasid me tunnid õhtul kella 7-8 paiku ja kuigi ametlik lõpp oleks pidanud olema paari tunni pärast, lõpetasime sageli nii hilja, et jäin ka viimasest, südaööl väljuvast bussist maha. Kord ütles Saar südametäiega ta polnud jõudnud üht probleemi põhjalikult ära seletada -, et need bussid võiksid vähemalt kella kaheni öösel käia. Kuidas siis möödusid tunnid Saare juures