käitumises ehk organisatsioonikultuuri põhialused. Päästeteenistuse esimeseks missiooniks võib lugeda VV 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 256 kinnitatud Eesti Vabariigi ühtses päästeteenistuse kontseptsioonis toodud asutamise alust: Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika elluviimiseks selles valdkonnas. Visiooni nimetatud dokument ei sisalda, küll aga on selles loetletud Eesti Päästeameti põhiülesanded (5), ning tegutsemissuunad tava- ja erakorralistes olukordades. Eesti päästeala arengukavas 2000-2006 oli missioon sõnastatud tegevusvaldkondade kaupa nende põhieesmärgina ning visioon samuti tegevusvaldkondade kaupa eesmärkide saavutamise vormide ja etappidena. Dokumendis “Päästeala prioriteetsed arengusuunad aastani 2007” toodi esmakordselt ära Eesti päästeteenistuse missioon: "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest"
poliitiliste parteide arhiivid, meediaarhiivid tekkisid klassikaliste riigi- ja kirikuarhiivide kõrvale Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) · Koondab 190 riiki ja territooriumi suurimaid rahvusvahelisi organisatsioone maailmas valitsusteväline, st professionaalne ja mitte poliitiline · 1948 ICA asutamine UNESCO egiidi all 1950 Pariisis I kongress · Peamised tegutsemissuunad maailma dokumentaalse kultuuripärandi säilitamine ja kasutamise tagamine (laiendamine) arhivaaride ja arhiivide rahvusvahelise koostöö edendamine arhiiviteooria arendamine arhiivistandardite arendamine ja levitamine arhiivitöö edendamine arengumaades Theodore R. Schellenberg i teooria. Klassikalised hindamiskriteeriumid - dokumentidel on loomupäraselt kahetine väärtus
· 2006-2008 Puudega inimene tööturule rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega (PITRA II). · 2009.a Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine (Astangu KRK-s). · 2010-2011.a Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine (jätkub 2012). · 2010-2011.a Kvaliteedi juhtimise süsteemi juurutamine (koostöös Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormiga). Olulisemad edasised tegutsemissuunad arendusprojektidest reh.teenuse tulemuslikkuse parandamiseks: · Teenuse eesmärgi täpsustamine (eakohased alaeesmärgid). · Teenuse sihtgrupi täpsustamine vajaduse-põhine rehabilitatsiooniteenusele suunamine, reh.teenuse kriteeriumid. · Eesmärgipäraste reh. programmide osutamine tänaste üksikteenuste kõrval. · Rehabilitatsiooniteenuse osutajate ja nende pädevuste selgem planeerimine.
mida rakendatakse tulemuslikuks ostu- ja müügitööks. Need põhimõtted, mida võib nimetada ka varude juhtimise poliitikaks, peaksid lähtuma ettevõtte äristrateegiast ja näitama varude juhtimises osalevatele töötajatele tegutsemissuunad ja -viisid varude suurust ja koosseisu puudutavate otsuste vastuvõtmisel. Ettevõtte juhtkond peaks töötama välja ettevõtte strateegiale vastava poliitika varu- de juhtimiseks. Korraga võidakse kasutada kas üht või mitut poliitikat. Vastavalt sellele, kuidas