uus hoone avati Sheakspeare "Hamletiga". Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914. aastal muudeti kontsertsaali osa laatsaretiks. Samuti lahkus tol perioodil seltsijuhatusega tülli läinud Paul Pinna (naasis paari aasta pärast) ning suri Theodor Altermann. Kuid rahvas käis siiski teatris ning enim külastatud olid just opreretid, mis aitasid sõjakoledusi mingiks ajaks unustada. 15. Teatrisüsteem 1920.-1930. aastail: teatrid, tegutsemisprintsiibid, rahastamine. Eesti vabariigi aegu kujuneb esindusteatriks Estonia. Eriti tugev on estonia positsioon 1920ndatel (omades üle 50% kõigist teatrikülastustest), teised teatrid jõuavad järjepeale alles 1930ndatel, kuid estonia säilitab juhtiva positsioonis (30-35% kõigist teatrikülastustest). Seevastu Vanemuine on kriisis. Kriis saab tegelikult alguse Menningu lahkumisega. 1920ndad on kriisi tipp, külastatavus on äärmiselt väike ja paljud tükid ei pean üle pari etenduskorra vastu
ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Laiemalt hakkasid levida 13- 14 sajandil. Kui uusajal kasutatakse mõistet "gild" peamiselt suurte ametialaste (eelkõige kaupmeeste) ühenduste ning "tsunft" käsitööliste kohta, siis keskajal ei tehtud nendel mõistetel erilist vahet. Üks ja sama ametialane või usuline ühendus võis esineda nii gildi kui ka vennaskonna nime all . Gildi skraa ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogumi. Raes kujunes ametijaotus valdkondade kaupa. Enamasti igas valdkonnas kaks raehärrat. Üks tähtsamaid ameteid oli linnalaeka arvehärrad. Veel maksuhärrad ja aktsiisihärrad. TÄhtsaks veel linna foogt (kohtunik) Veel veskitega tegutsevad veskihärrad, mündihärrad, karja ja heinamaadega tegeles koplihärra. Liivimaa linnad Hansa liidu liikmetena: Hansa tekkimine, hansalinnad Liivimaal. Liivimaa linnade roll kogu hansakaubanduse süsteemis.
vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ? "Koodeks" juhib tähelepanu vormile: eetikakoodeks on kirjalik dokument. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.
ja Narvas hiljem. Riia sai 1270. aastal Hamburgi linnaõiguse, millest kasvas välja Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Lüübeki ja Riia õiguse vahe on selles, et saadud Riia linnaõiguse linnade kõige kõrgemaks instantsiks oli Riia linn, kuid juriidiliselt olid kõik linnaõigused sarnased. Skraa- Põhikiri, mis ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogum. Skraades pandi suurt rõhku grupisolidaarsusele ja käitumisnormidele. Kõigile on kohustuslik gildi jootudel, missadel, koosolekutel ja matustel osalemine. Kaasvendi ei tohtinud laimata ega nendega kakelda. Normide vastu eksimise eest pidi maksma trahvi. Kehtis vastastikuse abistamise printsiip, kui üks liige oli vaseunud siis kõik pidid aitama teda. Esialgu raad kinnitas skraad, kuid läbiaja lisandus gildi koosolekutel vastu võetud otsused.
annaabi.ee 
