Maailmas on umbes seitse miljardit inimest ja igaüks on märgatavalt erinev ja ainulaadne. Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist? Inimesed märkavad, tunnetavad ja mõistavad asju erinevat moodi. Vahepeal proovime seletada teistele midagi, milles ise oleme tulihingeliselt sees ning kõik tundub vägagi loogiline. Seejuures võib kellelegi teisele võib sarnase või samasuguse arusaama loomine ning oma vaatepunkti selgitamine tunduda vägagi keerukas ja arusaamatu
ühiskondliku harmoonia. Need sihid on: artha (maine jõukus ja edu), kama (iha, nauding), dharma (voorus, moraal) ja moksa (vaimne vabanemine). Need kõik on õiged sihid, kui nende poole püüelda isetult ja kui need on dharmaga kooskõlas. Mõned hindud arvavad, et kõik need sihid on omavahel tihedalt seotud, kuid mitte ükski neist pole esmatähtis. Teised arvavad, et sihtide hierarhia tipus on moksa. Hoolimata erinevatest arusaamadest, tunnustab nelja sihi süsteem vaikimisi inimese tegutsemisajendite ja soovide keerukust. Brahman Hinduistlikus filosoofias ei ole universumil algust ega lõppu. Universum sündis brahmanist (ülim, jumalik olemise alus) ja suubub lõpuks brahmanisse tagasi, et ringkäiku korrata. Aeg ise kulgeb mööda tsüklilist teed ja kõik olemasolev kulgeb samuti tsükliliselt. Nii järgneb elule surm, mis saab aluseks uue elu sünnile. Looduse ringkäiku vaadates näeme kõikjal surma ja taassünni tsükleid
haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) · lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse järeldusi käepärast oleva (sageli lünkliku ja moonutatud) materjali alusel Piia Maria Nahkur Isikutaju 5) keskmise vea efekt- tendents pehmendada hinnanguid äärmuslikele külgedele teises inimeses keskmiste näitajate suunas 6) järjestuse efekt- vastuolulise info puhul omandavad suurema kaalu need andmed, mis esitatakse järjekorras esimesena, tuttava inimese puhul on kõige suurema mõjuga viimased
haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) · lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse järeldusi käepärast oleva (sageli lünkliku ja moonutatud) materjali alusel 5) keskmise vea efekt- tendents pehmendada hinnanguid äärmuslikele külgedele teises inimeses keskmiste näitajate suunas 6) järjestuse efekt- vastuolulise info puhul omandavad suurema kaalu need andmed, mis esitatakse järjekorras esimesena, tuttava inimese puhul on kõige suurema mõjuga viimased teated
arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse järeldusi käepärast oleva (sageli lünkliku ja moonutatud) materjali alusel 5) keskmise vea efekt- tendents pehmendada hinnanguid äärmuslikele külgedele teises inimeses keskmiste näitajate suunas 6) järjestuse efekt- vastuolulise info puhul omandavad suurema kaalu need andmed, mis esitatakse järjekorras esimesena, tuttava inimese puhul on kõige suurema mõjuga viimased teated 7) ennetamisefekt- vahetult enne kokkupuudet inimese kohta antud hinnangud
annaabi.ee 
