3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal 5) Kolmanda astme tsirkulaaarreaktsioonid (12-18kuud) – uudishimu, katsetamine, „ise!“ 6) Mõtlemise algus eh sisemine kujutamine (18-24kuud) – olukordade läbi mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne
allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. (Alas 1998: 99) Motivatsioon ja tööga rahulolu 6 1.2. Motivatsioon Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased. See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks. Sõna pärineb ladina keelest motus (liikumapanev jõud, tung, aje, hoog). (Allik etc 2002: 162) Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalne süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. (Bachmann etc 2003: 74) Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. (Alas 1997: 109)
eetika ja tõekspidamisetega. Motiveerimisel tuleb otsustada, kas asetada rõhk töötajate esmaste vajaduste väljaselgitamisele ja nende raduldamisele või tugineda töösuhete kujundamisele, töötajate loomevõime arendamisele ja saavutusvajadustele. Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased. See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks. Sõna pärineb ladina keelest motus (liikumapanev jõud, tung, aje, hoog). Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Sisemiselt motiveeritud käitumise algallikaks on psühholoogilised vajadused ning antud käitumise poolt tekitatud rahulolu. Väliselt motiveeritud käitumise põhjused sõltuvad nimetatud käitumisest.
teiste muljet meist endast. Goffmani teooriat on nimetatud ka dramaturgiliseks lähenemiseks sotsioloogias ja sellest on välja kasvanud terve nn dramaturgiline KK. Miks? Kuna ta kasutab palju teatriterminoloogiat ja näeb inimeste käitumises teatrile sarnaseid dramaturgilisi musterid. Tõsi, teatud määral on siin ka terminoloogilist segadust, kuna dramaturgia seostub meile jaoks sageli tekstiga (ehkki pigem tähendab tegevuse loogikat üldisemalt), Goffman näeb sotsiaalset tegusemist aga mitte kui teksti (nagu Geertz v kultuurisemiootika) vaid kui etendust, s.t mitte kui representatsiooni vaid kui vahetult toimuvat sündmust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 6 Nagu teatriski mingit näidentit e draamateksti omandatakse ja lavastatakse proovide käigus (backstage), prooviprotsess pole aga mõeldud laiemale publikule vaatamiseks; see mida avalikkus näeb on juba omandatud roll, mida siis nö ,,sotsiaalsetel lavadel" (fronstage) esitatakse töökohas,
annaabi.ee 
