loomult tsükliline, selle käigus läheb vaja analüüsivõimet ning on koostööpõhine ja kogukonnakeskne. Püütakse inimeste koostöös ühendada tegevust ja reflektsiooni, teooriat ja praktikat ning jõuda muret tekitavate probleemide praktiliste lahendusteni, üldisemalt aga indiviidide ja ühiskondade õigusteni. Teistest uurimisviisidest eristab seda kohene praktiline rakendatavus, mille tulemusi ja mõjusid peab hindama. Tegevusuuringu läbiviija on eelkõige praktikust uurija, kes kasvatab erialaste teadmiste pagasit, et tõsta õpetamise taset, on oma ala autoriteet ning keskendunud oma ametile/tööle ning otsib tunnustust ja kinnitust. Tegevusuuringu läbiviijad kasutavad tihti mõttepäevikut, kus dokumenteerivad tehtud plaanid, märkused, enda mõtted ja isiklikud arvamused, tulemused jne. Tegevusuuring on oma olemuselt koostöö-põhine
viimase lause lõpupunkti järele. Näited Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud juba 1970. aastate lõpust peale. Kokkuvõttes võib öelda, et filmide kasutamine kvalitatiivsetes uuringutes on üks võimalus ületada erinevate sotsiaalteaduste piire. Siiski on filmianalüüse kvalitatiivsetes uuringutes Flicki (2006: 240-241) sõnul seni rakendatud pigem koos verbaalsete andmete kasutamisega kui ainsa peamise meetodina. Tegevusuuringu (action research) all mõeldakse loomulikus keskkonnas läbiviidud väiksemaid sekkumisprojekte ning viimase mõju lähemat uurimist. Seega on tegevusuuringu näol tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista sügavamalt nt töökollektiivi sotsiaalset praktikat ja seda parandada. Juhtumiuuringu puhul on rõhutatud selle seotust konkreetse olukorraga, koostööle toetumist, uurija osalemist uuritavas olukorras ja enesehindamist
Oluline on kasutusväärtus, mis viitab omakorda ka kogu protsessi usaldusväärsusele. Hindamise eesmärk on eemaldada olemasoleva informatsiooni hulgast kahtlus ning luua otsuste tegemiseks sobilik keskkond. Hindav uuring ei anna sarnaselt põhjaliku uurimisega täielikku kindlust, kuid loob sobivaima keskkonna otsuste langetamiseks. Uuringu kasutusväärtus lisab tulemuste kirjeldamisele ka lihtsuse aspekti, et tulemusi võimalikult laialt jagada. 3.7.3 Tegevusuuring Tegevusuuringu taga ei ole mitte tegevuse uuring, vaid uurimine tegutsedes (Saunders et al, 2009, 147). Vaadatakse nii muutuste mõju tervikuna kui ka konkreetselt osalejate jaoks. Uuritavad on reaalsed tegevuses osalejad. Kogu protsessi diagnoos, planeerimine, tegevus, analüüs tehakse korduvalt ja järjekindlalt. Tegevusuuring annab Krathwohli sõnul (2004d, 600-603) täpsed, ajaliselt piiratud ja eesmärgile suunatud lahendused praktilistele probleemidele. Likviidsuse annab
lapse kõnes avalduvad raskused ja leida võimalused lapse kõne vastavate valdkondade arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates erilist tähelepanu grammatilistele ning teksti loome ja mõistmisega seotud oskustele, mis vastavalt logopeedilisele diagnoosile kannatavad kõige rohkem. Uurimismeetodiks valisin tegevusuuringu, kuna see meetod on suunatud probleemi (antud juhul lapse kõne mahajäämus eakaaslastest) lahendamisele (Laherand, 2008): tuvastatakse probleem, tehakse midagi, et seda lahendada, jälgitakse, kui edukaks osutus antud panus ning kui ei olda tulemusega rahul, siis proovitakse uuesti. Tegevusuuringut iseloomustab tegevuse analüüs, soov uuendusteks, pidev tagasiside, vajadusel tegevuse muutmine ning
annaabi.ee 
