palju erutavaid sündmusi. Nad on head seltsimehed, nendega ei tunne igavust. Inimestega kohanevad üldiselt ruttu, oskavad nendega saavutada peaaegu alati kokkuleppe. Õppida on neil inimestel kerge. Koguvad teadmisi nagu mängides. Selle tähtkuju all sündinute hulgas on kõige rohkem geeniusi ja andekaid inimesi nii teaduse, kirjanduse kui ka kunsti valdkonnas. Üldiselt on võimekad filosoofias, matemaatikas ja muusikas. Kaksikute tähtkuju all sündinutel on suur tegevustung ja nad ajavad taga mitut asja korraga. Alustavad alati enne uut kui ühe lõpetavad. Töös vajavad tihti kaasautorit ja annavad kergemini ideesid edasi kui neid ise ellu viivad. Seltskonnas on need inimesed hinnatud kui ka huvitavad vestlejad. Vaatamata sellele, et kaksikud on ise vähe võimelised armastama ja on harva õrnad, on neil tugev vajadus armastatud olla, tunda oma ümber hoolitsust ja meelitusi. Nad eelistavad üksindusele kasvõi igavat seltskonda ja tühiseid kaaslasi.
elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime, tahtetugevus ja peenetundelisus, kuid mil tasemel nad arenevad, see kõik sõltubki kasvatusest. Lapse kasvatamiseks positiivses suunas on meil vaja tundma õppida tema iseärasusi. Tavaliselt saab lapse mingeid omadusi muuta, arendada neid kasvatuslike harjutuste ja
tekitab ebamugavust ja pettumust. Kuna Fröbel tahtis oma pedagoogika kaudu inimest õnnelikuks teha, siis on arusaadav, kui tema peamiseks nõudeks kujunes inimeste tegevustungi õige juhtimine ja arendamine. Kui see õnnestub, siis tuleb kõik muu juba iseenesest. Inimese vaimse loomuse oluline joon väljendub tegevustungis, siis peab inimlapse esimesest elupäevast alates võimaldama vaba ja õigekülgne isetegevusele põhjendatud arendamine. Fröbel loetleb neli põhitungi: tegevustung, teadmistung, usuline ja kunstiline tung. Laps on oma loomuselt tegev ja teadmishimuline, tunneb tarvet esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi.
Sellest seisukohast hinnates leiame sisu ning elu pealtnäha abstraktlistes Fröbeli mänguasjades, nagu seda on kera, kandik, ehituskast ja pulgakesed. Küsima peab muidugi, kas nad lapse mõistusele kättesaadavad ja kasutoovad on. Fröbel püüdis leida lapse loomuliku huvi astmelist arenemis korda, mille tundmine võimaldab seatud eesmärgi kättesaamist. Fröbel leidis Õige aluse, mis temale lapse hinge saladused avas ja temale kasvatustöö juhiks oli. See alus on lapse tegevustung, mis juhib imeva lapse esimesi liigutusi ja neile pärastpoole järgnevaid mängusid. Fröbel ütleb ise, et ta kõik lastelt ja emadelt on õppinud ja neilt ikka veel õpib. Laste tegevust tundma Õppides, selle üksikutest osadest üleüldist eraldades leidis ta abinõu kasvatussihtide kättesaamiseks--lapse siseilma ning ühisilma vahel silla ehitamiseks. Ta on vististe esimene kasvatusteadlane, kes lapse tegevustungile nii suure tähtsuse andis. Selles
Kuna Fröbel tahtis oma pedagoogika kaudu inimest õnnelikuks teha, siis on arusaadav, kui tema peamiseks nõudeks kujunes inimeste tegevustungi õige juhtimine ja arendamine. Kui see õnnestub, siis tuleb kõik muu juba iseenesest. Inimese vaimse loomuse oluline joon väljendub tegevustungis, siis peab inimlapse esimesest elupäevast alates võimaldama vaba ja õigekülgne isetegevusele põhjendatud arendamine. Fröbel loetleb neli põhitungi: tegevustung, teadmistung, usuline- ja kunstiline tung. Laps on oma loomuselt teadmishimuline, tunneb vajadust esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi. Tema teene seisneb selles, et ta on isetegevust sügavamalt mõistnud kui pedagoogid enne ja
valgustusaja rajajaks ning tema võttis selle mõiste kasutusele. Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest. (Teised valgustajad: Voltaire, J-J. Rousseau, C. de Montesquieu) Valgustusideede levikule aitas kaasa teaduse areng, aga ka uued protsessid ühiskondlikus elus ( uue riigi konseptsiooni kujunemine). Valgustusaja kõige olulisemad põhimõtted olid: 1) Valgustajatele on iseloomulik veendumus ideedesse (idealism, optimism, tegevustung). 2) Kõikide hinnangute peamine kriteerium oli mõistus. Ideaalne oli ratsionalistlik maailmakäsitlus. 3) Humanism- kõige olulisem on inemene oma vajaduste ja kirgedega. Et ta suudaks neid sõnastada on vaja levitada haridust. Ideed muudavad maailma! 4) Valgustus toob endaga kaasa võitluse katoliku kiriku vastu. Voltaire- süüdistas Rooma katoliku kirikut rõhuvas dogmatismis, inimeste vangistamises ebausu küüsi
annaabi.ee 
