9. Juhi orientatsioonid. Töötajakeskne juht- töötajate ja kollektiivi areng, heaolu, positiivsed suhted, toetab iseseisvaid otsuseid, juhi käitumine on sõbralik Töökeskne juht- tähelepanu lõpptulemusel, tähtsustab tööprotsessi, produktiivne, edu sotsiaalse heaolu arvelt, juht hoiab distantsi 10. Eestvedamise stiilid. Käskimine e autokraatlik juhtimine- juht keskendub ülesande täitmisele, vähem suhetele, juht hoiab distantsi, määrab eesmärgid, kehtestab tegevusreeglid, valid tegevusviisid ja kontrollib teostust, eeldab allumist ja käskude täitmist. Selgitav juhtimine- Juht pöörab tähelepanu nii suhetele kui ülesande täitmisele. Juht määrab eesmärgid, aga kaasab töötajad otsustusprotsessi, samas kehtestab reeglid ja annab korraldusi. Osalev juhtimine- Juht teeb koostööd, ühised eesmärgid, töötajad teevad ise valikud eesmärkide saavutamise vahendite valikus. Delegeeriv juhtimine- Töötajad püst
Kui vähesema võimuga liikmed väljendavad rahulolematust, ei suhtu suurema võimuga inimesed sellesse tavaliselt heatahtlikult. Nad võivad keelduda tasu andmisest, kasutada ähvardusi ja sundimist. Sellised reaktsioonid tugevdavad konflikti ja vahet kahe poole vahel. GRUPI NORMID Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Et saada normiks, peab reegel olema vastuvõetav enamikele grupiliikmetele. Kui isik võtab normi omaks ning usub, et normi järgi käitumine tuleb rohkem kasuks, kui sellest kõrvalekaldumine, võib norm hakata selle isiku käitumist mõjutama. Esialgu võivad grupiliikmed norme omaks võtta teiste grupiliikmete survel, kuid hiljem toimub see juba automaatselt.
SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet.
Kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine tuleb allutada inseneride piiramatule kontrollile. Veblen tegi ettepaneku luua inseneride gildid, mis valmistaksid ette juhtimise üleandmise inseneride nõukogule, kes ühendaks industriaalide ja bisnesmenide tegevuse. John R. Commons (1862-1945) Sotsiaalõiguslik suund institutsionalismis. Õigus kajastab ühiskondlikke harjumusi. Majandusliku käitumise printsiipe kujundavad peamiselt riigivõim, tootlikkus, haruldus, tulevaste hüvede hinnang, tegevusreeglid. Peamine tegevusvaldkond rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine. Majandustsüklite uurimine, kasutades matemaatilisi võtteid. Wesley C. Mitchell (1874-1948) Rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine. Majandustsüklite probleemide uurimine, kasutades matemaatilist analüüsi. Lähenes majandusküsimustele empiiriliselt („empiirik ilma teooriata”). Tsükli faasid (depressioon, elavnemine, tõus ja retsessioon).
Bürokraatia kui administratiivvorm Administratsioon on poliitika (policy) kehtestamise ja elluviimise masinavärgi ja protsesside üldnimetus. Bürokraatia on kindel stiil ja struktuur, mille kaudu administratsioon saab tegutseda. St. administratsioon toimib bürokraatia kaudu. Max Weber defineeris ideaalset bürokraatiat, kus: 1. Iga toimetuse ja juhtumi jaoks on inimestele määratud kindlad tegevusreeglid... 2. ...et iga juhtumi lõppkäsitlus oleks on ratsionaalne... 3. ...mittediskreetne (nondiscrete)... 4. ... etteennustatav... 5. ... ja umbisikuline. Mõnedes riikides sõltub administratsiooniga tegelemise edu tutvustest ametnikega või vastuteenetest. Kriitika Weberi bürokratiateooriale: - administratiivüksuste liigne kotroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga suureks ja võimsaks.
annaabi.ee 
