Kõik on nii nagu ühiskond ette näeb ja ühel päeval surres meenutavad sõbrad sind sõnaga:" väga normaalne ja õnnelik inimene". Kuid minu arvates jääb nii elades palju kogemata. Ajalugu näitab fakte, et need inimesed, kes on otsustanud jääda iseendaks ning öelda ei ühiskonna poolt surutud eetikale ja käitumismallidele on tänapäeval kõrgelt hinnatud ajaloolised suurkujud. Näiteks kui Jackson Pollock oleks maalinud 70.ndadel nii, nagu kõik teised tegevusmaalijad, näiteks Kooning, Dubuffet või Krasner, siis poleks ta saavutanud oma eluajal, kui ka praegusel sajandil, sellist tuntust ja kuulsust. Pollocki uudne maalimisviis on lausa niivõrd hea, et praegugi on tema maal "No.5" maalima kõige suurema summa eest müüdud maal. Mis tegi Pollockit nii eriliseks, oli tema maalimistehnika: esiteks asetas ta lõuendi põrandale ning teiseks ei puudutanud pintsliga oma seda. Need kaks erinevust maalimistehnikas tegidki temast rikka mehe
on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. Franz Kline (1910 - 1962): Merce C (1961) ● MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja
FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise
ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja
annaabi.ee 
