ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida. 3. I Romaan. J.D.Salingeri ,,Kuristik rukkis" : kokkuvõte süzeest; Holdeni iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm, tänapäeval kõige hõlmavam ilukirjanduslik maailmakirjelduse vorm. Iseloomustab mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Holden on 17 aastane poiss, kes on välja visatud mitmest koolist.Holden on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorkist, kus ta pidi olema vehkelmisvõistkonna kapteniks, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et tagasiteel kogu võistkond teda ignoreeris
Firma koosneb mitmest erinevatest oma suunade järgi spetsialiseerunud alajaotistest (osadest). Nendel on olemas autonoomia oma otsustest ja lahendustest omavad oma käsutuses raamatupidajaid ja marketingi töötajad. Multidivisjooniline struktuur keskendub pigem ettevõtte väljundile kui sisendile, selles mõttes, et struktuur on ehitatud põhiliselt toodete ümber, mitte arvestades seisundit, st ressursse ja teadmisi, mida on nende loomiseks tarvis(tegevusliinide järgi). 12. Juhtimisulatus Juhtimise ulatus tähendab alluvate arvu, kes alluvad otseselt antud juhile või järelvalvajale. See ei tähenda kogu alluvate hulka, vaid neid töötajaid, kes otse teatavad ilma mingite vahetasanditeta sellele juhile. V. A. Graicunas arendas matemaatilise kuju jutimise ulatuse mõõtmiseks. R=n(2 /2+n-1) kus n on otseste alluvate arv ja R näitab kui palju tähelepanu on antud arvu alluvate
novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduseni e püäntini. Avatud novell on hajusam, püänt võib puududa. Novellizanri isaks peetake Giovanni Boccacciot, kes sai tuntuks raamatuga "Dekameron". JUTUSTUS - pikkuselt novelli ja romaani vahepeal. Tal pole novelli tihedust, ega romaani laia haardeulatust. Jutustuse tegelaste arv on suurem kui novellis, tegevus pole nii ühtne kui novellis, vatluskese võib liikuda mitmete paralleelselt arenevate tegevusliinide vahel. MINIATUUR e LAAST - viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, mõne lehekülje pikkune, tegevust on vähe või puudub hoopis. Ükkõik kui piiratud poleks miniatuuri kujutlusväli, ta loob oma ainest tervikliku kogupildi. Domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus. Ilukirjanduslik ESSEE - arutlev lühipala. Ei taotle objektiivsust ega teaduslikkust, esitab kirjutaja subjektiivseid seisukohti. Kirjutatud isikupärases stiilis. Ei pea liikuma
5. loos kohtub tuuslariga ja tapab ta. 6. loos läheb Soome sepa juurde ja laseb endale mõõga teha. Mõõk sulatatakse kokku eri metallidest, et oleks KP-sugusele mehele sobilik. Mõõgamotiiv pärineb rüütlieepostest. Mõõga valmimise peol tapab KP sepa poja. Sepp neab KP ära. KP koju. Kodumaal saab kuningaks: ehitab kindlusi, linnu (materjal Venemaalt, kõnnib läbi Peipsi jv). Sorts varastab ta mõõga, aga ei jaksa ära kanda. Mõõk kukub Kääpa jõkke. SIIN AVALDUB EEPOSE TEGEVUSLIINIDE PALJUSUS = EEPOSE ERIPÄRA. Dramaatilised sündmused toimuvad loo algul. Mõõga vargus on 11 tähtis, see viib KP oma saatusele lähemale. KP külastab põrgut: võidab Sarvikut, päästab neiud. 16. lugu: KP reisib maailmalõppu - reisikirjalaadne lähenemine. Läheb ka 2. korda põrgusse: enne ta võitis Sarvikut, aga too pages veel rohkem maa alla. 19. loost pöördub eepos lõpplahendusele.
annaabi.ee 
