1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu..."); 2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. Kõrgest (ja liig-kõrgest) enesehinnangust Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks. Arvamust, et madala enesehinnanguga käiks nagu kaasas kõikvõimalik halb, kõrge enesehinnanguga aga vastupidiselt kõik, mis ilus, hea ja rõõmus, siis nii must-valge elu nüüd ka ei ole
1) iseenda kohta (näiteks: „Ma olen kõiges saamatu, kasutu…“); 2) mineviku kohta (näiteks: „Ma pole kunagi millegagi hiilanud.“); 3) tuleviku kohta (näiteks: „Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota.“) (6). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (näiteks: armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda (6). Madala enesehinnangu roll ei ole ühene. See võib olla hetkeprobleemide üks aspekt või nende tagajärg või soodustav faktor tervele reale teistele raskustele. Ükskõik millist rolli 8 madal enesehinnang ka mängib, see, kui suures ulatuses see igapäevaelu häirib, on eri inimestel erinev (1: 32). 3
1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu..."); 2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. Armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. 1.6 Vanemlikud lõksud Vanemaks olemine on üks suuremaid väljakutseid elus. Vanemlikke oskusi ei anta kaasa lapse sünniga, pigem õpitakse katse ja eksituse meetodil. Katse ja eksituse meetod aga võib kaasa tuua olukorra, kus ühel hetkel on jõud otsas, nutt kurgus ja avastad end tegemas asju, mille pärast hiljem silmad maha lööd. Mida aeg edasi, seda
Milli meelest on lihtne näidata tema süsteemi eeliseid selle ees, mida ta nimetab heaks despotismiks ehk absoluutseks monarhiaks (siia alla kuuluks ka Platoni valvurite süsteem). Ta möönab, et valitsuse korraldavat funktsiooni võiks täita ka despoot, ehkki tema arvates halvemini kui demokraatia. Ent tema põhiargumendiks despootia vastu on inimtüüp, mida despootia tõenäoliselt looks. Mill väidab, et despotism viib passiivsuse ja tegevusetuseni, sest see kujundab rahva, kellel pole vajadust end riigiasjades harida või end neist informeerida. See mõjutab mitte üksnes indiviide endid, vaid ka riigi tõenäolist hüvangut. "Kui inimesel pole võimalik midagi oma maa heaks teha, siis ta ei hooli oma maast." (Esindusvalitsus, 204) Või kui riigi alamad tõesti informeerivad ja harivad ennast ning tunnevad aktiivset huvi riigiasjade vastu, siis ei lepi nad oma alama asendiga kaua.
annaabi.ee 
