eest ja see kes seda ei pannud toime see ei vastuta nii karmilt Karistusõigus II.osa Võimalik on ka kaastäideviimise katse, see algab siis kui esimene alustab tegu. Tegevusetusedelikt Tegevusetus- kohustava normi täitmata jätmine ehk millegi mittetegemine, mida oleks pidanud tegema. Eristatakse ehtsaid ja miteehtsaid tegevusdelikte. Ehtsaid delikte on üksikuid nt § 124, selle eripära on see, et kuritegu ongi juba kokreetses § tegevusetusena kirjeldatud. Kõik sellised koosseisud mis on tegevusetusena sõnastatud ning neid delikte saavad toime panna kõik inimesed. Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul see ka nii toimub, aga neid võib toime panna ka tegevusetusega.
Kas Pyrrhos pani toime kuriteo? §124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS SK: kaudne tahtlus ta teab kindlalt et õpetaja upub. Ta peab teadma seda et õpetaja on eluohtlikus seisundis. Teadis. kui kaasuses on laip või juba lapi paistab sis alati on mõistlik alustada§113. Ära kasuta kunagi 123 ja 124, neid ei ole peaagu kunagi lõppastmes kohaldatud. Tegevusetuse delikt: ehtsad (kus eriasja paragrahv on tegevusetusena kirja pandud) ja mitteehtsad( kõik ylejäänud nt tapmine, sest tappa saab ka ilma tegevuseta) Ehtsad rakenduvad kõigile. Mitteehtsad n sellised mis kohalduvad ainult isikute suhtes kelle on tegevuse kohustus. Garandi kohustus. OK on erinev kui on tegevusdelikt. 4 OK: 1-tagajärg 2- garandi seisund- kas sellel isikul keda analyysime tal oli õigusest tulnev tegutsemis kohustus.
Kas Pyrrhos pani toime kuriteo? §124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS SK: kaudne tahtlus ta teab kindlalt et õpetaja upub. Ta peab teadma seda et õpetaja on eluohtlikus seisundis. Teadis. kui kaasuses on laip või juba lapi paistab sis alati on mõistlik alustada§113. Ära kasuta kunagi 123 ja 124, neid ei ole peaagu kunagi lõppastmes kohaldatud. Tegevusetuse delikt: ehtsad (kus eriasja paragrahv on tegevusetusena kirja pandud) ja mitteehtsad( kõik ylejäänud nt tapmine, sest tappa saab ka ilma tegevuseta) Ehtsad rakenduvad kõigile. Mitteehtsad n sellised mis kohalduvad ainult isikute suhtes kelle on tegevuse kohustus. Garandi kohustus. OK on erinev kui on tegevusdelikt. 4 OK: 1-tagajärg 2- garandi seisund- kas sellel isikul keda analyysime tal oli õigusest tulnev tegutsemis kohustus.
Teatud juhtudel me nendime, et pole tegemist põhideliktiga. Isikud ei vastuta paarikaupa, isegi kui nad tegutsevad koos. Alati tuleb käituda igaühe käitumist eraldi. Põhidelikti tuletised on teod, mille karistatavus vajab lisaks põhideliktile täiendavat põhistuste erilist tuvastamist. Kaasaaitamine ehk osavõtt on üks tuletisi. Ei saa käituda päris põhidelikti piires ja tuleb kasutada teistsugust skeemi. Tegu võib olla toime pandud tegevusena või tegevusetusena. Põhidelikt peab silmas tegevust. Tuleb kontrollida, kas on aktiivne või passiivne. Tegevusetus on tuletis ja tuleb minna üle tegevusetuse skeemile. Lõpuleviimine on põhidelikt, katse selle tuletis. Kui leiame, et antud tegu pole lõpule viidud, katkeb lõpuleviidud süüteokoosseisu kontroll ning minnakse üle katsele (§ 25 ja 26). Tahtlus põhidelikt, selle tuletis on ettevaatamatus. Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks
põhistust ja erilist tuvastamist. Olulisemad üleminekud põhideliktilt tuletisele võivad olla järgmised: Esialgu tahtlikuna näiv süütegu ( §-d 15, 16) võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks (§18) Osutub, et tegu pole mitte lõpule viidud, vaid katse (§- 25, 26) Seaduse eriosa kirjeldab karistatavat tegu reeglina tegevusena. Teatud juhtudel näeb seaduse eriosa ette aga vastutuse teo eest, mis on kirjeldatud tegevusetusena Seaduse eriosa kirjeldab karistatavat tegu kui täideviimist. Kui lisaks täideviijale on tegev veel kihutaja (§ 22 lg 2) või kaasaaitaja (§ 22 lg 3) tuleb nende tegevust hinnata vastavalt osavõtu kontrollskeemile6. 3.Süüteokoosseis 3.1. Õpetus süüteokoosseisust Teatud kindla süüteokoosseisu moodustamise alguspunktiks ja kogu kriminaliseerimise protsessi
mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi. Tuleb rõhutada, et kollisiooniolustik ei ole kunagi sama, mis on lüngaolustik. Siin ei tohi normi realiseerija kunagi hüljata teo alustatud menetlust, vaid lihtsalt on kohustatud valiku langetama. Vastupidisel juhul tekitab ta desuetudo-tüüpi olustiku, mis kontinentaalõiguse süsteemis lahendatakase õigust realiseeriva isiku jaoks armutult nt seda kvalifitseeritakse tegevusetusena juhul, mil ametiisik pidi sooritama tegevuse (st rakendama ühe kollisiooninormidest). Seega on siis ametiisik ise rikkunud tegevusetuse vormis kehtivat õigust ja teda tuleb karistada, mida ka tehakse. 92 TEEMA 5. PÕHIMÕISTED: õigusaktide tõlgendamine; tõlgendamise liigid - tõlgendusvõtete järgi: grammatiline (leksikaalne, puhtgrammatiline; keele üldmõisted,
annaabi.ee 
