5. Varaline kahju? (3-1-1-58-07) Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus (kavatsetus või otsene tahtlus) Õigusvastasus Süü Väljapressimine Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt: vara 2. Varalise kasu nõudmine, millega kaasneb a. ähvardus i. piirata vabadust ii. avaldada häbistavaid andmeid iii. kahjustada vara b. vägivald Subjektiivne koosseis Tahtlus Õigusvastasus Süü Tegevusetusdelikti struktuur Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Tegu kui tegevusetus 2. Nõutav tegu (2 tingimust – vastavustingimus, toimepanijalt eeldatav) 3. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti spetsiifiline subjekt / subjekt ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3
...............................................................................................................20 7.1. Tegevuse ja tegevuseta eristamine...................................................................20 7.2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid.......................................................21 7.3. Garant..............................................................................................................21 7.4. Tegevusetusdelikti struktuur...........................................................................22 7.4.1. Objektiivne koosseis.........................................................................22 7.4.2. Subjektiivne koosseis........................................................................22 8. Süüteokatse...................................................................................................................23 8.1
ärahoidmiseks. Nagu enamikus Euroopa karistusseadustikes, on ka Eesti karistusseadustikus loobutud lähemalt kirjeldamast neid õiguslikke kohustusi, mis annavad aluse isiku karistamiseks tegevusetuse eest. Põhjus seisneb selles, et kontinentaaleuroopa karistusteaduses kujutatakse küll laias laastus ette, kuidas õiguskohustusi liigitada, kuid üksikasjalik kodifitseerimine põrkuks erinevatele raskustele. Sarnaselt tegevusdeliktiga sisaldab tegevusetusdelikti koosseis nii objektiivset, kui subjektiivset külge. Objektiivse koosseisu moodustavad antud juhul kolm elementi: eriosa koosseisu üksikud süüteo tunnused peavad olema realiseeritud; isikul pidi olema võimalik takistada ähvardavat tagajärge; peavad esinema need objektiivsed eeldused, mis moodustavad aluse isiku õiguslikule kohustusele.14 Tagajärg on inimese tegevuse või tegevusetusega põhjustatud muutus või ootuspärase muutuse ärajäämine välismaailmas
Kui 1. tunnistab teo karistatavaks 2. raskendab karistust 3. muul viisil halvendab isiku olukorda Karistatavad on sõltumata teo toimepanemise ajast 1. sõjakuriteod (ei aegu kunagi) 2. inimsusevastased kuriteod ,,Kõik on lubatud, mis ei ole keelatud." Tagasiulatavat jõudu KÕ ei ole, analoogiat ka ei ole. Miks? Kust ma seda teadsin, et kunagi võetakse seda seadust vastu? Süütegu on ajaliselt toime pandud 1. Tegevusdelikti korral teo alustamisel 2. tegevusetusdelikti korral algab kohustuse tekkimisega tegutseda 3. Isikute grupi korral esimese täideviimisteo algusest 4. Osavõtu korral igaühe 5. .... Karistusseaduse ajaöine kehtivus Karistust mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel Karistusel on tagasiulatav jõud ainult siis, kui (Välistab) (Leevendab muul viisil isiku olukorda) Kergendab karistust, s.o. · näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära; · madalab · ...
vastava karistusliigi alammäär. Kui karistussadustiku eriosas on kuriteo eest karistusena ette nähtud eluaegne vangistus, mõistetakse karistuse kergendamisel tähtajaline vangistus mitte alla kolme aasta. 50. Garandikohustus (valve ja kaitsegarant) Paragrahvi 13 kohaselt võrdsustatakse tagajärje ärahoidmata jätmine tagajärje põhjustamisega ainult siis, kui toimijal on kohustus tagada, et tagajärg ei saabuks. Sellest järeldub, et tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri sugugi mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase tagajärje ära hoida, kuid ei tee seda. Ta vastutab tagajärje saabumise eest ainult siis, kui tal oli eriline kohustus, mida nimetatakse garandikohustuseks. Garandikohustust reguleerivaid õigusnorme ei ole. See seab tõsise kahtluse alla mitteehtsaid tegevusetusdelikte reguleerivate kriminaalõigusnormide kooskõla määratletuse printsiibiga (GG § 103 lg 2)
annaabi.ee 
