julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide juhtide kohtumisi Eesti Esimeses Maailmasõjas · Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased · Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus · Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a. alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase · Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a. asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30
Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti
hegemoonia pärast maailmas. Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal Kagu- Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist
oleks juhtival kohal enamlased. Kogu propagandakampaania teravik oli suunatud sõjaväele ja sõjaväelastele. Olid nad need, kelle käes olid reaalselt relvad, nende toomine enamlaste käsutusse tähendas partei tugevnemist ja võimalust võim endale saada. Erilist tähelepanu pöörati Petr garnisoni väeosadele ja linna lähistel paiknevatele üksustele ja Balti sõjalaevastikule, just nende tagalabaasist Kroonlinna kindlusest kujunes enamlaste I tõsine tegevusbaas. Balti laevastik oli üleüldse äärmiselt revolutsiooniline. Kroonlinn polnud ka sõjategevuses. Sõdivad väeosad jäid enamlaste propagandale raskemini kättesaadavaks, tagalas võidutses enamlus rohkem. Mai keskel astus Kroonlinna Nõukogu ennenägematu ja drastilise sammu, oli enamlaste kontrolli all selleks ajaks- kuulutas, et tema ei tunnista enam AV võimu, kogu võim Kroonlinnas kuulub Nõukogule. AV sundis Kroonlinna Nõukogu oma käske edasi täitma