1688.aastal sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti „võim ja luba” koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus noor Forselius Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Ometi võis rahvahariduse tulevikku vaadata optimistlikult. Nelja aasta jooksul oli seminaris saanud õpetust ligi 160 eesti noormeest. Juba Forseliuse tegevusajast on teada 41 talurahvakooli olemasolu, enamik neist Lõuna- Eestis. 1687.aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes siiski visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kuskil rehetoas. Kuigi teatav vastuseis aadlike hulgas püsis, olid koolid peagi enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamine olulist osa ka koduõpetus
Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras. esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai 1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks isoleeritud väikelinn. Taas vastandab autor nimitegelast keskkonnale ning aitab otsida ja leida nimitegelasel väärtusi ja toetuspunkte, mis aitavad tal kasvõi suurte pettumuste hinnaga iseendaks jääda.
keelt ja arvutamist Forselius võttis kasutusele uue lugemaõpetamise meetodi, 1686. a andis välja aabitsa, võttis kasutusele häälikumeetodi mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldunud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest, vastuseisu murdmiseks võttis energiline Forselius ette pika reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast Kambja kihelkonnast pärinev Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri juba Forseliuse tegevusajast on teada 41 talurahvakooli olemasolu, enamik neist LõunaEestis; 1687. a oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka ja kuigi teatav vastuseis aadlike seas püsis, olid koolid peagi enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades 1688. a sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti ja Liivimaa talurahvakoolide
kohta Ta ei tutvustanud tegelasi, Millest oleks ta võinud jutu alguses veel tegevusaega ega kohta. rääkida? Abi: Mida ütles lõvi tegelaste kohta? Mida ütles lõvi tegevuskoha kohta? Mida rääkis ta tegevusajast? Laps jutustab loo Mida sa lõvi jutust teada said? keskpaiga. Siis jäi jutt pooleli. Mis lõvi jutul puudu Tema lool polnud oli? lõppu. Ta ei
annaabi.ee 
