9 Jaak Valge. Eesti vabadussõjalased ja saksa natsionaalsotsialistid: ideoloogia, poliitiline taktika ja kontaktid. Tuna, nr. 3, 2009, lk. 5. 10 Ibid., lk. 6. 11 Kristi Raik. Sirp: Kas Eesti kordab samu vigu? 10.12.2004. 12 Millest sõltub demokraatia elukestus? – Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 13 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 428. 14 Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Kirjutanud Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre... [jt.]; tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg; peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 24. 3 vabadussõjalisi siis nii palju? Tuleb nõustuda arvamustega, et rahvas ja ilmselt ka Riigikogu oli väsinud sisepoliitilisest kemplemisest ning vabadussõjalaste vastane propaganda ja nende endi agressiivne suhtumine panid rahva riigipööret kergendusena võtma. 15 See on aga ideaalne
Uued tegijad: Rahvuslik-Vabameelne Partei (loodi spetsiaalselt valimisteeel, kasvas välja 1920 asutatud Eesti Valveliidust, mille asutajaks oli Johan Pitka. Valveliit pani käima ka ajalehe ,,Valve", milles väga teravaid kirjutisi riigimeeste jm kohta. Valve 61 kõikide oma süüsituste jurues ei suutnud säilirtada head tooni. Valve tegevtoimetajad ootasid kohtusaalis või istusid vangis). Saavutasid üle 20 000 poolthääle ja 4 kohta parlamendis, kuid need 4 jäid Pitkast ilma, kes Kanadasse läks. 1926 läksid lõplikult hingusele. Märksa edukam oli teine uustulnuk Asunike Koondus (tekkis Põllumeeste kogu kõrvale. Asunike Koondus kasvas välja Eesti maareformist, mille tulemusena tükeldatud mõisamaad, mislle tükid anti asunikele. Tegemist suhteliselt noorte, maj kehvemal järjel meestega
II RK valimised mais 1923 olid mõnes mõttes täiesti erakorralised ja enneolematud. II RK valimistel oli kandideerivaid nimekirju 26 ja RK-kku pääses 14 erinevat parteid. Uued tegijad: Rahvuslik-Vabameelne Partei (loodi spetsiaalselt valimisteeel, kasvas välja 1920 asutatud Eesti Valveliidust, mille asutajaks oli Johan Pitka. Valveliit pani käima ka ajalehe „Valve“, milles väga teravaid kirjutisi riigimeeste jm kohta. Valve tegevtoimetajad ootasid kohtusaalis või istusid vangis). Saavutasid üle 20 000 poolthääle ja 4 kohta parlamendis, kuid need 4 jäid Pitkast ilma, kes Kanadasse läks. 1926 läksid lõplikult hingusele. Märksa edukam oli teine uustulnuk Asunike Koondus (tekkis Põllumeeste kogu kõrvale. Asunike Koondus kasvas välja Eesti maareformist, mille tulemusena tükeldatud mõisamaad, mislle tükid anti asunikele. Tegemist suhteliselt noorte, maj kehvemal järjel meestega. Nende
luba avaldada välissõnumeid ja Vene siseriikliku elu sõnumeid eristaski poliitikalehte teistest per. väljaannetest. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Tööjaotuse esimesed ilmingud 19. sajandi lõpus oli ajalehe või ajakirja juures ametis toimetaja (vastutava toimetaja tähenduses), kes oli reeglina ka väljaandja. Elulugusid uurides ilmneb, et juba Sakala ilmumisest alates on toimetustes ametis tegelikud ehk tegevtoimetajad. Ülejäänud abilisi nimetati toimetuse liikmeteks. Üldreeglina pidid aga kõik väljaande käekäigu eest universaalselt head seisma. Kirjeldusi vaadeldava ajastu toimetustest Sama A. Pallase artiklis "Ajalehe kirjutajast ajakirjanikuks". Esimesi tööjaotuse ilminguid Eestis kirjeldas G. E. Luiga aastast 1890 (jutt on Olevikust): "Toimetuse töö oli Liivi õlal, see minusse ei puutunud; kontori üle
annaabi.ee 
