usaldusmehed, selleks võib olla vanusepiiranguta loodusehuviline, kes aitab kaasa seltsi põhitegevusele, aga usaldusmehel puuduvad hääleõigus ja liikmemaksukohustus. 4 Seltsi juhtimine ELUSi juhtimise organeiks on üldkoosolek ja selle poolt valitud presiidium. Üldkoosolek ongi Eesti Loodusuurijate Seltsi kõrgeimaks organiks. Üldkoosolekuid kutsutakse kokku presiidiumi algatusel, revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 tegevliikmete nõudmisel. Koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut. Üldkoosolek loetakse otsustusvõimeliseks siis kui koos on hääleõiguslikest liikmetest vähemalt 1/20. Au- ja tegevliikmete valimisel kvooruminõuet ei rakendata. Otsuseid tehakse üldkoosolekul liikmete ülepoolsete hääletamisenamusega. Ülepoolne hääletustulemus ei loe siis kui muudetakse või kinnitatakse Eesti Loodusuurijate Seltsi põhikirja, see
lo Peili poolt, interjri disain-Taro Mhar. Eesti Rahva Muuseumid- Muuseum Viimistus(phja rannikul) Manitski. Prnu moodsa kunsti muuseu(Mark Soosaar). Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas. Viljandi linna musseum (Paul Kondas) Eesti Rahva Muuseum Tartus- ks vanemaid muuseume. Asutati 20saj. alguses. Sai omale ruumid Raadi misas. Muuseumisse kogutakse Eesti rahva ainelist vanavara. Eksliibise(raamatu viit) tegi kunstnik Kristjan Raud. Jakob Hurt kogus vanavara. 14.aprill.1909 korraldati esimene tegevliikmete kogu koosolek, mis sai muuseum asutamise pevaks. 1922 aastal Soome dr.Ilmari Manninen (etnograaf) oli Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Emakeele Seltsi liikmel on õigus võtta osa seltsi tegemistest, kasutada seltsi kogusid ning uurimisvahendeid. Praegune Emakeele Seltsi juhatus on valitud 26. märtsil 2006. aastal. Juhatuse voliaeg on neli aastat. Esimeheks on täna Helle Metslang, abiesimeesteks Karl Pajusalu ning Jüri Viikberg. Tegevliikmeid on 2011. aasta 24. märtsi seisuga 351. Seltsi kuulub õppejõude ja üliõpilasi, teenistujaid ja vabakutselisi, pensionäre, õpetajaid jne. See tähendab, et tegevliikmete kõrval kaasab selts oma tegemistesse kõiki keelehuvilisi. Pilt 2. Emakeele Seltsi juhatus Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas 3. Emakeele Seltsi poolt/ abil korraldatavad üritused Kuna Emakeele Seltsi peaülesandeks oli ning on eestlaste emakeele tundmise edendamine kõige laiemas mõistes, korraldatakse regulaarselt mitmesuguseid
kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole 6 kehtestatudkodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu on Kaitseliidu tegevust korraldav kõrgeim organ, mille ülesanded on: 1) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukohavõtmine; 2) vanematekogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmete ning Kaitseliidu auliikmete valimine; 3) riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve kinnitamine; 4) Kaitseliidu majandusaasta aruande kinnitamine;
väljaarvamise kinnitamine; 7) Kaitseliidu ülema korralduste täitmine ja järelevalve nende täitmise üle; 8) üksuse juhatuse otsuste elluviimine; 9) allüksuse pealiku kinnitamine ametisse, kui see ei ole sätestatud teisiti. Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu, keskjuahtuse ja keskrevisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Kaitseliidu eriorganisatsioonid Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti naiskodanike vabatahtlik ülemaaline organisatsioon. Noored Kotkad on poeglaste ja Kodutütred tütarlaste vabatahtlik
annaabi.ee 
