Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tegevliige" - 8 õppematerjali

Kaitseliidu seadus
35
ppt

Kaitseliidu seadus

Kaitseliidu sõjalise väljaõppe põhieesmärk on saavutada oma liikmete lahinguvalmidus vastavalt Kaitseliidu tegevuskavale. Kaitseliidul on õigus korraldada sõjalisi õppusi ja harjutusi. KAITSELIIDU LIIKME ÕIGUSLIK SEISUND Ülesande täitmist, mis Kaitseliidu tegevliikmele antakse käsu korras vastavalt kaitseväe määrustikele ja Kaitseliidu kodukorrale, loetakse teenistuskohustuse täitmiseks. Teenistuskohustuse täitmise ajal on Kaitseliidu tegevliige riigivõimu esindaja, tema elu, au ja väärikust kaitseb seadus. Teenistuskohustuse täitmise ajal võrdsustatakse Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses oleva kaitseväelasega ja selle aja kestel laienevad temale tegevteenistuses oleva kaitseväelase kohta kehtestatud õigusaktid ja määrustikud käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. Kaitseliidu tegevliige loetakse teenistuskohustuse täitmisel olevaks hetkest, millal ta on asunud täitma pealiku käsku.

Sõjandus → Riigikaitse
6 allalaadimist
Naiskodukaitse
26
pptx

Naiskodukaitse

erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades.  Suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust.  Pakkuda liikmetele ja teistele isikutele võimalusi ning väljaõpet rahva igapäevaturvalisuse suurendamiseks ja keskkonnasäästliku eluviisi väärtustamiseks.  Väärtustada pere ja naise rolli ühiskonnas. Liikmed   Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.  Noorliige on naissoost 15- kuni 18-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.  Toetajaliige on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Eesti Loodusuurijate Selts
16
docx

Eesti Loodusuurijate Selts

Adeliine) Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmeskonna moodustavad tegevliikmed ja usaldusmehed. Tegevliikmeks saab hakata kõrgharidusega isik, kes on aktiivne tegutseja loodusteaduste alal, esitab oma tööde tulemusi teaduslike ettekannetena , avaldab oma teaduslikke töid trükiks või aitab olulisel määral kaasa seltsi ülesannete täitmisele. Seltsi eluaegseks liikmeks on ka võimalik saada, selleks peab tasuma liikmemaksu kolmekümnekordses väärtuses või olema tegevliige üle 50.aasta. Seltsil on ka usaldusmehed, selleks võib olla vanusepiiranguta loodusehuviline, kes aitab kaasa seltsi põhitegevusele, aga usaldusmehel puuduvad hääleõigus ja liikmemaksukohustus. 4 Seltsi juhtimine ELUSi juhtimise organeiks on üldkoosolek ja selle poolt valitud presiidium. Üldkoosolek ongi Eesti Loodusuurijate Seltsi kõrgeimaks organiks. Üldkoosolekuid

Loodus → Looduskaitse
1 allalaadimist
Emakeele selts-i põhikiri
3
docx

Emakeele selts-i põhikiri

§ 9. Emakeele Seltsi auliikme valib üldkoosolek kas seltsi juhatuse ettepanekul või vähemalt viie tegevliikme kirjalikul põhjendatud ettepanekul. § 10. Emakeele Seltsi tegevliikme võtab üldkoosolek vastu kandidaadi kirjaliku avalduse põhjal juhatuse ettepanekul ja vähemalt kahe liikme soovitusel. Avalduses tuleb kandidaadil esitada oma isiku ja sideandmed. Kui juhatus keeldub ettepanekut tegemast, võib taotleja pöörduda otse üldkoosoleku poole. § 11. Emakeele Seltsi tegevliige maksab igaaastast liikmemaksu suuruses ja korras, mille määrab kindlaks üldkoosolek. Seltsi auliige on liikmemaksust vabastatud. Auliikmel on õigus saada tasuta eksemplar seltsi väljaannetest. Seltsi liige teatab seltsile oma isiku ja sideandmete muudatustest. § 12. Seltsi liikmel on õigus: a) võtta osa seltsi tegevusest, kasutada seltsi kogusid ja uurimisvahendeid; b) kandideerida seltsi organitesse; c) võtta hääleõigusega osa üldkoosolekutest;

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid
4
rtf

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid

tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia-, matemaatika- ja füüsika-alaseid loenguid. 1969 ­ 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja. 1968 ­ 1976 osales ENE koostamisel. 1951 ­ 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige. Taavet Rootsmäe (kuni 1936 David Rootsmann, 27. juuni 1885 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa ­ 27. juuni 1959 Tartu) Eesti astronoom. Aastatel 1906­1912 õppis ta Tartu ülikoolis matemaatikat, cand. math. 1913. Aastatel 1919­1959 oli Taavet Rootsmäe Tartu Ülikooli astronoomiaõppejõud (alates 1931 professor), 1919­1948 Tartu tähetorni direktor.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Eesti astronoomid
13
doc

Eesti astronoomid

Ta on trükis avaldanud 86 tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia, matemaatika ja füüsikaalaseid loenguid. 1969 ­ 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja. 1968 ­ 1976 osales ENE koostamisel. 1951 ­ 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige. 6 Kalju Eerme ( 1938 ... ) Kalju Eerme on eesti astronoom. Ta lõpetas aastal 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Aastatel 1968 ­ 1993 tegels ta atmosfääri optiliste omaduste uurimsiega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on ta pühendunud atmosfääriosooni ja ultravioletkiirguse uuringutele Eestis

Füüsika → Füüsika
90 allalaadimist
Arvutite ajaloost
16
doc

Arvutite ajaloost

1921-23 õppis Saksamaal Berliini ülikoolis. 1923. aastal hakkas õppima Sveitsis Zürichi Tehnoloogiainstituudis ja mille lõpetas 1925.aastal insener- keemiku kutsega. 1926. aastal anti talle doktorikraad, mis võimaldas saada Berliini ülikooli eradotsendiks. 1928. aastal kirjutas oma esimese ja ühtlasi parima töö mänguteooria alalt. Aaastatel 1930-33 oli J. von Neumann USA-s Princetoni ülikooli professor. Alates 1933. Aastast sai temast Princetoni Perspektiivsete Uurimuste Instituudi tegevliige. Teise maailmasõja ajal võttis ta aktiivselt osa töödest, mille eesmärgiks oli ennetada hitlerlikku Saksamaad aatomirelva valmistamises st osales tuumarelva loomises 1943-45. Tähtsaim J.von Neumanni saavutus on tuntud teoreemi: "Piisavalt keerulistel automaatidel on võime iseennast taastoota ja sünteesida veelgi komplitseeritumaid automaate" tõestamine. Teadusharude sfäär, milles Neumann end koduselt tundis, oli imetlusväärselt lai. J. von Neumann suri 1957. J

Informaatika → Arvutiõpetus
73 allalaadimist
Aforismid
117
doc

Aforismid

poisikese. 4088. Expect the unexpected. 4089. Tee,mis teed,tee seda kellega teed,peaasi et ise õnnelik oled. 4090. I cry when angels desirve to die. 4091. Olen pisut hüsteerilist laadi. 4092. Külm hellus. 4093. Sa ei saa kellelegi haiget teha kui sa talle midagi ei tähenda. 4094. Pange sääsed lühema keti otsa! 4095. Emake loodus on lipakas. 4096. Andesta aga jäta meelde. 4097. Mitte hullumaja kandidaat vaid tegevliige. 4098. Ära kräuni,kui kõik ümberringi hauguvad. 4099. Igale seelikukütile relvaluba! 4100. Südametunnistus on nagu ämm,kes elab pidevalt teie juures. 4101. Trükitud paber on mürgine. 4102. Hõlpsam on lepitada sada meest,kui kaht naist. 4103. Iroonia on komplmendina öeldud solvang. 4104. Teravmeelsus seisneb kunstis öelda,mida sa mõtled ja kaduda enne kui seda mõistetakse. 4105. "Tore" öeldakse inimese kohta kellega sa ei taha magada. 4106

Kirjandus → Kirjandus
121 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun