luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse ? esimesed inimasustuse jäljed on pärit 9000
· Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur oli neoliitikumis. · Kunda kultuur- oli mesoliitikumis. Eesti iseloomustus mesoliitikumi ajal a) Pulli asulakoht põhiline eluala. b) Elati veegogude läheduses. c) Kalastati, jahiti, ning tegelti korilusega. d) Elati umbes 15-30 liikmelistes kogukondades. e) vahetati sagedasti elukohti, kuna sõltuti loodusest. · Eesti iseloomustus neoliitikumi ajal a) asustus laienes ka sisemaale b) suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks c) tööriistad arenenumad d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi
Küttimine, kalastamine ja korilus olid põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga. Kunda kultuuris polnud miski kaunistatud, kuid kameraamika kultuuris juba oli. 2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga. Samuti on mõleas kutuurist teda matmiskombed. Tegeleti kalastus, küttimise ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööriistade materjalid kivi, puu, luu. E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud matsid surnud koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna).
Suhteliselt edela osa oli väheasustatud, kuna seal asusid sood ja rabad ning sealsed rannikualad olid põlluharimiseks vähesobivad. Peipsi järve läänekallas oli samuti väheasustatud, soisuse ning vähesobivate põlluharimistingimuste tõttu. Peamiselt elatuti põlluharimisega. Kasvatati otra ja nisu, üldiselt, kuid ka kaera, herneid, ube, rukist. (11. saj) Kasvatati peamiselt veiseid, kitsi, sigu, lambaid. Küttimine tegelikkuses väga suurt toidulisa ei andnud. Tegelti veel kalapüügiga, siseveekogudes. Mesindus oli hea tegevus. Täpsemalt tegeleti metsmesindusega. Iga pere suuresti tegi oma käsitöö ise. Kuid olid välja kujunenud ka mõned sepad, kes töötlesid rauda. Olid isegi hõbe ja pronksi sepad, kes tegelesid ehete valmistamisega. Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder, millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest. Vahenduskaubandus toimus läänest itta, idast läände. Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt
Ka Eestist on leitud mammutihambaid, Puurmani mõisa maadelt, mille vanuseks oli 11 600 aastat, kaalus 2,7 kg, leiti 19.sajandil. Euroopas teisi nii noori ei ole, teised on olnud 30-40 000 aastased. Taimõri poolsaarel on mammuteid olnud ka 4000 eKr. Mitut luud pole koos leitud, võime järeldada, et jää on need tükid siia toonud. Madleine kultuuri elanikud liiguvad põhja poole, seal tekib Hamburgi kultuur, mis jaguneb ja tekib Harensburgi kultuur ja Swidry kultuur. Tegelti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Hilispaleoliitikumis on vibud ka laialdaselt levinud. Swidry kultuuri tüüpiliseks märgiks on nooleotsad. Need kultuurid panevad aluse ka teistele põhjapoolsetele kultuuridele, Swidry kult, levib ka Läti ja Leedu alal. Paleoliitikumi lõpust on avastatud mitmeid asulaid, seal elavad põhjapõdrakütid, kelle peamiseks tegevusalaks on põhjapõtrade küttimine. Eestist ei ole ühtegi sellist asulat leitud
standardiseerimine, standardisatsioon : see mõiste on tema jaoks negatiivse varjundiga selle aja kontekstis on see nii negatiivne ja positiivne. standard tagab, et kõik inimesed saavad võrdse kvaliteediga kauba, ja see käib mõistagi massitootmisega koos. arts&craft liikumine : kui keegi tegi kuninga jaoks lauda, siis see tehti väga ilus. kui keegi tegi lihtrahvale, siis see tehti suvaline. a&c liikumine eeldas, et ka lihtrahvale tehakse väga ilusaid asju, sellega tegelti keskendunult, tikiti ja nikerdati. a&c liikumise kaudne pärija on ka tolkien. kääbikute väike ja tubli usin rahvas (keda ta kujutas ette inglismaana) ja vastaspool oli midagi richard wagneri kandist. a&c on heroiline katse pöörduda tagasi käsitööndusliku loomingu juurde standardiseerimine aga on tööstuslik tootmine ja selliestele hoiakutele vastupidine. stne osutab valemile, mille kaudu on võimalik luua, seda üha uuesti ja uuesti rakendades. :
annaabi.ee 
