rüütellikkusega kokku ei lähe : vallutatud alade paljaks röövimine, linnade ja külade mahapõletamine ning ka inimsuhetes oldi julmad. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu puigelnud ning sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid. Ristisõdade ajal ehk 13. sajandist hakati looma romantilisi luuletusi rüütlite kangelaslikkusest oma südamedaami auks. Poeemides ülistasid rüütlid kõrgest soost daame, keda nad ei suutnud tegeliult kunagi endale naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema ustav, vapper, heade kommetega ning alati olema valmis kaitsma endast nõrgemaid ja ohverdama kasvõi oma elu senjööri, kuniga või südamedaami nimel. Kõrgeim väärtus rüütlile oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui oma elu. Au haavamist sai maha pesta vaid verega.
Nad teasid mida tahavad ja kui palju selleks vaeva tuleb näha. Eks see tulenes kõik emalt ja isalt , sest tegu oli perekonnaga , kes elas vaid suusatamisele. Ema Ruth ja isa Anatoli olid jäänud juba NSV Liidu ajal hammasrataste vahele , seega jäi karjäär pooleli . Kristina õde Katrin , tegi algust koos Kristinaga , kuid juba alguses oli näha kumb on kõvem , kes pinget kannatab rohkem ning kes suudab anda enam , kui temas tegeliult leidub kõik lootused Kristinale. Pere oli alati kokkuhoidev , ei priistatud millegagi üle ega raisatud aega ühelegi ebavajalikule tegevusele. Lastel oli ka kõik olemas ning ka neil olid omad mängud ja mängida võis alati ,isegi , kui kellelegi tundus ,et kõik tiirles alati treeningute ümber . Katrinit ja Kristinat armastasid vanemad ühepalju . Isegi kui üks oli teisest parem , olid nad vanematele alati võrdsed. Ei saanud nemadki üle ega ümber lahkhelidest ja intriigidest
Eelistungil selgitab kohus pooltele, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte kokkuleppe ja hagist loobumise korral, samuti kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärjed. Kohus määrab poolte arvamusi arvestades kindlaks kohtuistungi päeva, kellaaja ja koha. 27. kohtuistung Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Pooltele tuleb teatavaks teha kohtuistungi toimumise aeg ja koht. Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohtuistung on tegeliult vajalik selleks, et oleks tagatud asja kohtus arutamise avalikkus. Asja sisuline arutamine toimub suuliselt või vahetult. Asi vaadatakse asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises korras: 1) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab; 2) hageja esitab oma nõuded; 3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu; 4) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited
ajast alates kui komisjon loodi hakati juba neile saatmapretensioone inimõiguste rikkusmiste kohta. Alguses peaeesmärk ei olnud uurida üksikusd juhtumisi. Selleks komisjon lõi ühe programmi et kasutada infi inimeste avaldustest OASi (organisation of american states) liikmesriikides. Komisjoni 17 komp oli lõpuks formaliseeritud 1965 aaatsal teeb aruanne, reporte, millest võib tema järeldusi ja avaldada arvamus, aga peale seda ta tegeliult ei suutnud /polnud võimu midagi muud ettevõtta. Edasi komisjoni pädevusse ja ülesannetesse kuulub, et a) info ja igati teha propagandat et liikmesriigid järgiks inimõigusi b) luua inimõigustega seotud doke c) nõu andma liikmesriikidele d) valmistada aruandeid c) käia visiidil et vaadata olukorda/tutvuda sellega e) vkäsitleda ka üksikisikute pretensioone f) alustada ka ise kaasuste lahendamisi JNE.
annaabi.ee 
