Ühelt poolt on eesmärk aidata inimene ühiskonda integreerida ja teisalt aktsepeerida, et ta ei pruugi olla selline, kes mahub raamidesse. Alates 1970ndatest on täheldatav sotsiaalpedagoogika normaliseerumine. Õigustamisperiood on kadunud. Põhjused, miks saab rääkida, et teadus on normaliseerunud: Tegevusvaldkondade ja spetsialistide arvuline juurdekasv Klientide lisandumine Tähelepanu liikumine reaktiivselt (tagajärgedega tegelemiselt) preventatiivsele (ennetavale) tegevusele. Lüders ja Winkler: sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks pedagoogiliseks vastuseks kõige erinevamat liiki laste- ja noorteprobleemidele. Keskendudes kõigile (universaalsed eesmärgid) jääb spetsiifiline rühm tähelepanuta. Üldfilosoofilisi aluseid on kaasaegses sotsiaalpedagoogikas ignoreeritud. Sotsiaalpedagoogika Saksamaal: lähenemine nii praktikale kui ka sotsiaalpoliitikale,
pööratakse tähelepanu lapse eraldamisele ohtlikust keskkonnast, teise puhul on rõhk perede toetamisel, et aidata neil pakkuda oma lastele head kasvukeskkonda. Lastekaitse kontseptsioonis tõdetakse: „Eesti kontekstis võime öelda, et hetkel on meil sugemeid mõlemast lähenemisest, soovitavaks võib pidada järjest enam peresid toetava mudeli juurutamist“ (Lastekaitse konteptsioon 2005, lk 4). Eesti laste heaolu tõstmiseks oleks oluline lastekaitse ümberfookustamine tagajärgedega tegelemiselt ennetustööle (Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011). Lastekaitse töö peaks olema probleeme ennetav ja perekonda toetav. Eesmärgiks on anda peredele vahendeid ja oskusi, et viimased saaksid oma vanema- kohustustega paremini toime tulla (Kütt 2011). Viimast on rõhutatud ka laste ja perede arengukavas 2012–2020, kus üheks strateegiliseks eesmärgiks on olukorra saavutamine, kus laste õigused on tagatud
Ilmneb vabaduse, iseseisvuse ja autonoomsusena. Emantsipatsioonis liituvad teineteisega individuaalne ja ühiskondlik vabadus (Marburger,1981) Ühelt poolt on eesmärgiks aidata inimesi ühiskonda integreeruda, teisalt aga eantsipeeruda, ....? Alates 1970.ndatest aastatest on täheldatav sotsiaalpedagoogika normaliseerumine. - Tegevusvaldkondade ja spetsialistide arvuline juurdekasv - Klientide lisandumine - Tähelepanu liikumine reaktiivselt (tagajärgedega tegelemiselt) preventatiivsele (ennetavale) tegevusele V loeng - 19.03.14 Teacherthoughtbubble.tumblr.com Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid põhidefinitsioonist tuletatuna: Ühiskonda integreerumine Integratsiooniga seonduvad probleemid Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega Mollenhauer 1996: sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida uurimisteemade alusel, mis keskenduskid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele
saavutanud suurt edu paljude oluliste kriteeriumite osas, mis lubavad dagoogika teooria pikaajalise allakäigu üle, mis algas juba Weimari rääkida distsipliini normaliseerumisest: tegevusvaldkondade ja spet- vabariigi ajal ning mitmetel põhjustel kestab tänini (Niemeyer 1992; sialistide arvuline juurdekasv, klientide lisandumine ning tähelepanu 1994). keskme nihkumine reaktiivselt ehk tagajärgedega tegelemiselt pre- 1992. aastal ilmunud artiklis keskendub Niemeyer sotsiaal- ventiivsele ehk ennetavale tegevusele. Sotsiaalpedagoogika kui teaduse pedagoogika arengukriisile, mis iseloomustas Weimari vabariigi jaoks on kõige olulisemateks normaliseerumise tunnusteks aga lõpuperioodi. Niemeyeri arvates põhines vaimuteadusliku sotsiaal- sotsiaalpedagoogika-alaste teadmiste levik teistesse teadusvaldkon- pedagoogika edu 1920
annaabi.ee 
