Tartu Ülikool Türi Kolledz Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju.
põllumajandusstruktuur hakkab mitmekesistuma; eestlased hakkasid viina tegema kartulist. Mõisnikud ühinesid teiste viina tegijatega ja siis oli suurem eelis Ukraina ees, sest kartul oli kvaliteetsem ja ka viin. Eestlased teenivad väga suurt kasumit Põhja- Eestis kartulist viina tegemisega; Lõuna- Eestis on selleks lina. Lina hind tõuseb 3 korda. – tekivad erilised linarentikud, kes rendivad seda 2-3 aastaks, sest lina kurnab maa välja; Kagu – Eestis tegeledakse salaviina müügiga – tuli Venemaal ISESEISVUSE AEG- põllumajandusliku taandarengu kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimine ja tööloomade rekvireerimine. Rahandussüsteemi loomine. Asundustalude loomine. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus, uued olid piimakari ja peekonsead. Kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Keemia- ja puidutööstus. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus
* Dialoogi struktuur 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsilingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. * Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. * Empiirilisus kvantitatiivne (küsitlused, statistika jms) mitte kvalitatiivne (arutlev) * Sotsiolingvistika tegevusalad: o kõneetnograafia ja vestluse struktuur kattub pragmaatikaga, tegeledakse argikeelega, kogutakse materjali lindistamise teel o keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) o kakskeelsus, kakskeelne ühiskond o praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) * Variatiivsus o igast keelest on palju variante igal keele tasemel (hääldus, süntaks) o geograafiline murre e dialekt + Eesti murdealad: # Põhja-Eesti: Saarte (õ à ö), Lääne, Kesk, Ida (o à õ)
ja seega programmi viljakusaste tähendab kui registreerimist, kuidas ta kujunes, 4. viljakusaste ei aita seletada teaduse kasvu, sest programmi viljakusastet saab adekvaatselt analüüsida ja hinnata ainult tagantjärele. Lk 179-181 vastab neile vastuväidetele. 3.Füüsika teooriavahetuse objektivistlik käsitlus (181-184). Chalmers pakub välja moodsa füüsika teooriavahetuste objektivistliku käsitluse. See toetub eeldusele, et ühiskondades, kes füüsikaga tegeledakse, peavad olema ka füüsikud vastavate oskuste, ressursside ja selle teadusharu arendamiseks vajaliku mõtlemislaadiga. Peab saama eeldada, et olukorras, kus objektivistlik analüüs näitab teatud eksperimendi või teoreetiliste võtete olemasolu, on olemas ka teadlased või nende grupid, kel on nende rakendamiseks vajalikud vaimsed-füüsilised ressursid. See on sotsioloogiline eeldus (181). Lõplik on asi siis kui enam
annaabi.ee 
