1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust 1816 Eestimaa Talupojad said isiklikult vabaks, maa jäi endiselt mõisniku omandiks, talupojad said endale perekonnanimed 1819 Liivimaa -//- 1849 Liivimaa Talude päriseks ostmine, teorent asendus raharendiga, toimus talude krunti ajamine 1856 Eestimaa -//- 6) Ärkamisaeg (eeldused, tegeleased, sündmused) Johann Voldemar Jannsen (saksameelne suund, koostöö sakslastega) I üldlaulupidu (1869), ,,Perno Postimees" Pärnus (1857), ,,Eesti Postimees" Tartus (1864), Vanemuine (1865) Jakob Hurt (eestimeelne suund, oma kesktee, üheõiguslus) püstitas ülesande saada suureks vaimult, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, algatas rahvaluule kogumise
Autor pani lugejat mõtlema Teise Maailmasõja ajal aset leidnud sõjakoledustele ning nii füüsiliselt kui ka hingeliselt hävitatud eludele. Lisaks pakkus mõtteainet loo traagiliste tagajärgedega keelatud armastus ning kuidas isegi tõeline hingeline side pole alati loodud kestma. Üllatavalt mõjus tegelaste erinevate vaatepunktide põimitus. Teos, mis tutvustas meile Teise maailmasõja järgset olustikku, mängides läbi nii mineviku kui ka oleviku, tõi lugejani vaheldusrikka süžee. Tegeleased olid tõetruud ning usutavad. Lugu pani sügavalt mõtlema saatuse kohati üllatavatele otsustele. Raamatut ei olnud lihtne lugeda, kuna üheagselt tuli mõelda mitmel erineval tasandil, kuid üldkokkuvõttes oli teos meeleolukas ning igati väärt lugemist.
16. sajandil hakkas killustunud Prantsusmaa koonduma keskvõimu ümber, mis sai absolutisimi aluseks. Hispaanias arenes idamaise despotismi laadne absolutism. Kirik haaras taas kontrolli vaimuelu üle. Saabus humanismi kriis. Hilisrenessansi kirjanikud ei loobunud võitlusest keskaja ideoloogia vastu, kuid tähtsaima probleemina kerkis päevakorda inimese orjastamise küsimus uues, kapitalistlikus ühiskonnas. Kirjanduses asenduvad tegeleased traagiliste kangelastega. Sõnakunst suundus üldiselt pessimistlikult häälestatud barokki. Itaalia renessanss Itaalia renessanss ulatub läbi 14- 16. sajandi. Kirjanduses oli 14. sajandil juhtivaks keskuseks Firenze. Seda tänu suureandelise kolmiku Dante Alighieri (1265-1321), Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio loomingule. Teistest vanem Dante on üleminekuaja kirjanik. Petrarca (1304-1347) Esimene humanist Petrarca kuulub oma loominguga uude aega. Ta oli vararenessansi vabade
ja hiina suhete normaliseerumisega 1971/72 . 1972 ja hiljem saab rääkida teistsugusest hiina suhtumisest muu muuilmariikidest. Hiinas endas aga seisab ees kultuurirevolutsiooni järgse perioodi üleelamine ja hiina satub normaalsetele välis ja sisepoliitiliste reeglite käitumise juurde tagasi 1979-81, kus võime rääkida hiinas uuest generatsioonist. esimene generatsiooniks peavad mehi, kes olid võüimul koos mao zedungiga 1949- teine gen. olid mao zedungi aeglsed tegeleased, Deng Xiao-ping, kes oli üks neist, kes kultuurirevolutsiooni käigus maha võeti. ta suri 1997, tema viis hiina kapitalistlikule teele, ta mõtles välja kaadri kujundamise ja paigutamise süsteemi ja need kes jõudsid pensioniikka ei pidanud võimult lahkuma, kes olid võimelised, läksid vanurite komiteesse, tema ise oli kuni 1993 hiina rahvaarmee sõjalise nõukogu esimees, tema võim algas 1979/81- Kolmas gener. juht oli Jiang Zemin, kes tuli võimule -2003 neljas gener
-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema ,,Kuritöö ja karistus"), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun. Kirjutas haiglaseid armastuslugusid, haigus põimib sisse (nt Kõrboja peremees Villu oli pime). Maa poetiseerija, tuleb eriti välja Kõrboja peremehes. Oluline maa ja inimese suhe, armastuslugu. Iseloomulik isade ja laste teema, eriti isa ning poja suhe. Omased pikad ja keerutavad laused, on küll rahvakeelne, kuid tegeleased kipuvad filosoofiliselt rääkima. Talupoegliku kultuuri vahendaja. Tõde ja õigus romaanisari, kus iga romaan on iseseisvalt loetav, kuid nad moodustavad ühtse terviku, need on tervikuks sünteesitud. Tammsaarele endale ei istu kriitikute tõlgendused ning tõlgendas ise: I osa teemaks võitlus maaga, II võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV võitlus iseendaga ja õnne püüdega, V märgib resignatsioon. Kõige selgem seos on I ja V osa vahel
Durdõjevi teos ,,Annagözel võitleb oma õiguste eest" 123), turkmeeni naise vabanemine (B. Kerbabajevi jutustus ,,Vastastikune kosimine", 1928124, A. Durdõjevi jutustus ,,Õnnelik tüdruk Bagdadis"125, 1928]. 115 Osavõtt revolutsioonist, Turkmeenia kodusõjast. Peategelane Tsarõjar, kes ei lase algul rikastel vaestelt vett röövida, on pärastpoole sunnitud rikaste eest koduaauulist põgenema. Hiljem on juttu tema lastest. Teose puudus: kirjanik toob vahepeal sisse tegeleased, keda peaks hiljem enam kujutama, ent seda pole tehtud. 116 Poeemis, mida on peetud romantilise ja realistliku kujutuse õnnestunud sünteesiks, on juttu 20ndate aastate vesiveski möldrist. Mälder tahab näha Leninit. Näeb unes, et Lenin tuleb Mara'sse. Ent just sellel ööl Lenin sureb. Mölder on murest murtud. Ent elu areneb. Vana veski asemele ehitatakse elektrijaam, savimajakeste asemele kerkivad valged kolhoosimajad. Teose lõpul istutab vana mölder kanalite kaldaile puid.
annaabi.ee 
