2. Minu kuulamisoskused Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole
Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga huvitavalt koostatud töid nagu näiteks Jüri Arraku ,,Sinu portree", mis sisaldaski päris peeglit, kust iga külastaja ennast näha võis. Töö oli iseenesest lihtne, kuid siiski lööv. Kõige huvitavamaks väljapaneku osaks sellel näitusel oli minu arvates Saskia Järve teos ,,Teesklen kõrgemaks minaks olemist". Tegemist on 2009 aastal valminud 190 x 259 cm suuruse õlimaaliga. Maal kujutab endast noort tüdrukut valges kleidis koos vanema naise ja koeraga seismas keset rohelust, mida katavad väikesed valged täpid. Pildi all on toodud lühikene eneseanalüüs. Teost vaadates on kohe tunda teatud hingelist olemust. Roheline taust mõjub rahustavalt ja samas külge tõmbavalt. Ta paneb ennast lähemalt uurima ja endasse süüvima. Maalil on selgelt olemas lugu,
Kui ühes monoloogis varjat süü tal salapaost ei paisku esile, siis on see põrguvaim, kes ilmutand. Ka oma pilgu naelutan ta näkku. Ja hiljem oma muljed liidame, et nähtut hinnata. HORATIO : Hea küll, mu prints. Tulevad TROMPETID ja TIMPANID. Kõlab pidulik signatuur. HAMLET : Mäng algab. Ma teesklen tegevusetust. Otsi endal koht. Tulevad KUNINGAS, KUNINGANNA, POLONIUS, OPHELIA, GUILDENSTERN ja teised ÕUKONDLASED koos Kuninga IHUKAITSJAGA, kes kannab tõrvikuid. KUNINGAS: Kuidas elab meie vennapoeg Hamlet? HAMLET: Suurepäraselt, ausõna, kameeleoni toidust. Söön lubadustega täidetud õhku. Kabunaid te selle toidu peal rasva ei ajaks. KUNINGAS: Ma ei mõista seda vastust, Hamlet. Need sõnad ei puuduta
niipalju õnnevõimalusi kahele inimesele ja -- sai haigusest jagu, hakkas paranema. See oligi meie asutise Jairuse tütar. Ja kas teate, mis pärast sündis? Meie Kristus jättis Jairuse tütre sinna paika ja Jairuse tütar tegi endale otsa peale. Muidugi sündis see kõik tasapisi ja sellest julgeti ainult sosistada, aga ometi sündis see. See oli hirmus, see oli kole! ...Minuga ei sünni midagi selletaolist, sest mina ei võta Dr. Rotbaumi ilusat igatsust tõsiselt. Mina kuulan ainult ja teesklen, nagu usuksin teda, ja see mõjub nii hästi. Ma tunnen imelist rahuldust. Sest mõelge ometi: Dr. Rotbaum mõtleb mind petta, aga tõelikult petan mina teda. Tema mõtleb mind oma valega lohutada, aga sünnib vastupidi: mina lohutan teda. Kui ta seda teaks, võiks ta viha pärast hulluks minna. Ma näen igapäev, kui ütlemata hea meel tal on, kui ta ikka enam ja enam näib võivat uskuda, et mina hakkan võtma tema sõnu tõsiselt. Võitjana
annaabi.ee 
