Langus oli seotud pangadeposiitidelt intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2 miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini. Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini. Kasv oli peamiselt tingitud tütarettevõttete poolt teistelt pankadelt ja firmadelt kaasatud laenuressurside kasvust. Grupi puhas intressitulu vähenes 60,8% ja ulatus 17,5 miljoni kroonini. Teenustasutulu kasvas 63,1% ja ulatus 21,2 miljoni kroonini. Teenustasutulude struktuuris kõige olulisemad olid: · maksetega seotud teenustasud 55,7%; · väärismetallitehingutega seotud teenustasud 17,9%; · sularahatehingutega seotud tasud 11,3%; Teenustasukulu kasv võrreldes 2007. aasta 6 kuuga oli 120,0% ja need moodustasid 8,8 miljonit krooni. Teenustasukulude struktuuris kõige olulisemad olid: · maksetega seotud teenustasud 58,0%; · andmetöötluse teostamine 17,0%;
2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini osakuid vahetada, ning raha sagedasem liikumine pensionifondide vahel võib suurendada pensionifondivalitsejate likviidsusriski. Pangaruppide turupõhine rahastamine Intressimäärade tõusu tagajärjel on Eestis tegutsevate pankade emapangagruppide tulu kahe viimase kvartaliga kasvanud. Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne. Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda. Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide
3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu 13 Tulud finantstehingutelt Kulud: Intressikulu Teenustasukulu Halduskulud Vara väärtuse langus 39. Investeerimisasutuste liigitus FONDIVALITSEJAD – AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine Fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine Fondi vara investeerimine
9,5%, Muud kohustused 3%) 6. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Kasumiallikate struktuuris domineerib puhas intressitulu, mängivad suurt rolli võetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk, hinnarisk Operatsiooniriskid ehk igapäevasel äritegevusel ilmneda võiv tahtlik või tahtmatu kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusel võib tekkida kahju Teised riskid, nt:
annaabi.ee 
