Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis. Päkapikud toovad Advendiajal sussi sisse mitte pulgakomme vaid mobiiltelefone. Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju. Raske tööga teenitud raha vajab ju kulutamist. Esimese stressi saab pereisa ületunde tehes ja mitut töökohta pidades raha vajab ju teenimist. Nüüd on see raha olemas ja vajab kulutamist. Järgneb surfamine turismifirmade kodulehekülgedel, et teenitu kuskil Egiptuse zombilinnades või varbaid soojas vees leotades ära kulutada. Mis sest, et õlu on soe, teenindamine halb ja kaks inimest tuleb ruutmeetri kohta. Raske raha eest oskab ka iga loll end ,,hästi" tunda. Seejuures keedavad pea kõik rikkad riigid (Island ja Iirimaa välja arvatud) end demograafiliselt seebiks. Rohkem kui ühe lapse ei saa ju teha, sest siis ei jätku raha teda lõpmatutesse ringidesse ja klubidesse ning
Vaesuse määratlemiseks kasutatakse väljendit elatusmiinimum ehk vaesuslävi, mis on aastasissetulek, millest väiksema summa puhul ei oleks inimesel enam võimalik muretseda eluks vajalikke põhivahendeid (nt. elukoht, toit, küte ja tervishoid). Nendel inimestel, kelle sissetulek jääb allapoole elatusmiinimumi, ei ole kasutatavat tulu. See tähendab seda, et inimesel ei jää üldse raha üle, et mingeid luksuskaupu osta või endale mõnd meelelahutust lubada, kõik teenitu kulub ainuüksi nendele asjadele, mida läheb otseselt tarvis endal hinge sees hoidmiseks. Vaesuse mõõtmiseks on kehtestatud vaesuspiirid, mis jagunevad suhteliseks ja absoluutseks. Vaesuspiir on ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir (sissetulekute ebavõrdus) on määratletud 60% leibkondade sissetulekute järgi mediaanist tarbimisüksuse kohta, iseloomustab sissetulekute jagunemist ühiskonnas.
kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha "mentaalne" märgistamine, "eelarvestamine" erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus Igapäevaelu ja kodused rahakasutuspraktikad: Peegeldab majapidamisreegleid ja vastavaid norme: klassipõhisus, soorollid, nende muutumine Naise teenitud raha: ühishuvides kasutus, meeste, laste raha: individualiseeritud kasutamine Naiste teenitu "trivialiseerimine" (igapäevakulutused, mitte nt suuremahulisemad ostud, investeeringud) Raha sotsiaalne "märgistamine" allika järgi, mis suunab ka kasutamist (püha/must raha) Raha rituaalsed kasutusviisid (nt reeglid raha kinkimise kohta, sissetuleku küsimise tabu jms) Institutsioonid ja organisatsioonid (nii era kui avalik): Rahapidamislikud kategooriad ja eelarveküsimused: erinevatesse
muutumine: naise raha: ühishuvides kasutus; meeste, laste raha: individualiseeritud kasutamine; naise raha: ühishuvides kasutus; meeste, laste raha: individualiseeritud kasutamine; naiste teenitu „trivialiseerimine“; naiste teenitu „trivialiseerimine“; raha kategoriseeritus erinevateks kuludeks ja säästudeks; raha kategoriseeritus erinevateks kuludeks ja säästudeks; Raha sotsiaalne „märgistamine“ allika järgi, mis suunab ka kasutamist (püha/must raha);
annaabi.ee 
