või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras. Kaitseliidu liikmel on õigus: 1) võtta osa Kaitseliidu tööst ja tegevusest; 2) olla valitud Kaitseliidu valitavasse organisse või valitavale kohale Kaitseliidu põhikirjas ja kodukorras kehtestatud korras; 3) sõlmida Kaitseliiduga töö- või teenistuslepingut; 4) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks; 5) kanda kehtestatud korras Kaitseliidu vormiriietust, embleeme ja tunnuseid; 6) saada Kaitseliidu liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi. Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras on: 1) riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötaval Kaitseliidu tegevliikmel õigus tema maleva pealiku taotlusel Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks ja
avaliku teenistuse seadusega; 3) kaitsejõudude tegevteenistusele; 4) töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5) vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6) perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7) töötamisele teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingut reguleerib eriseadus; 8) töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist; 9) volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10) juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte
töötingimuste kirjeldamises. 2. Teenistusleping, käsundusleping, töövõtuleping Teenistuslepingu puhul ei ole tegemist avaliku teenistusega, vaid tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, millega samuti reguleeritakse teise isiku tööjõu kasutamist. Teenistuslepingu alla kuuluvad kõik lepingud, mille esemeks on mingi töö tegemine. Teenistuslepingute alusel tehtava töö iseloom ei ole piiratud mingite eriliste kriteeriumitega. Üldjuhul tulevad teenistuslepingut reguleerivad sätted rakendamisele siis, kui vastavad erinormid osutuvad mittetäielikeks (lünklikeks). Teenistuslepingu all mõistetakse lepingut, mille alusel teostatakse tasu eest igat liiki teenistust. Teenistus võib olla nii füüsilist kui ka vaimset laadi. Teenistuslepingut reguleerivate normide rakendamisel ei ole oluline, kas teenistust sooritatakse iseseisvalt tegutseva isiku poolt või lepingu õigustatud subjekti tahtele alludes ning enamasti tema ettevõttes või majapidamises
seadusega; 3. kaitsejõudude tegevteenistusele; 4. töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5. vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6. perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7. töötamisele teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingut reguleerib eriseadus; 8. töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist; 9. volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10. juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme
annaabi.ee 
