kollektiivne tippjuht, liikmed on tippjuhid, liikmed on võrdsed, juhatuse esimees on tegevuse korraldaja, viib ellu omaniketahte organisatsiooni abil; Juhataja- ainujuht, Agendiprobleem, Juhatuse tegevuse reglement- kuidas tehakse otsuseid; Teenistusleping Äriühingu tegevust reguleeriv dokumentatsioon Aktsionäride (osanike) leping, asutamisleping ja põhikiri, nõukogu tegevuse reglement, juhatuse tegevuse reglement, teenistuslepingud juhatuse liikmetega, nõukogu otsused juhatuse soovitava tegevuse kohta, üldkoosoleku otsuses (nõukogu valimine) Anglo-ameerika äriühingute valitsemise süsteem Direktorite nõukogu- liikmed nimetatakse direktoriteks, siseliikmed on tippjuhtkond, välisliikmed on omanikud, omanike esindajad, spetsialistid, huvigruppide esindajad; tegevus toimub komiteedes, direktorite nõukogu = nõukogu + juhatus Eestis, direktorite nõukogu esimees ja CEO ameteid täidab
Grupid koosnesid 657. mehest, kellest 57 meest olid staabis ja ülejäänud 600 jagunesid neljaks kompaniiks, igas 150 meest.Administratiivselt allusid grupid tagalaülematele, operatiivselt aga Wehrmachti diviisidele. Julgestusgruppide põhiülesanneteks said raudteede, maanteede ja sõjalis-strateegiliste objektide kaitsmine, sõjavangide valvamine ja metsades peituvate partisanide püüdmine. Julgestusüksustesse astunutega sõlmiti teenistuslepingud üheks aastaks, kuna selle ajaga lootsid sakslased sõja võidukalt lõpetada. Saksa vägede hoogsa edasitungi tulemusena purunesid suured Punaarmee üksused põhiväest eemale ja paljud neist varjasid ennast metsades. See häiris aga tugevalt sakslaste tagalateenistusi ja varustamist. Kuna polnud piisavalt julgestusüksuseid, et ohtu likvideerida, anti käsk moodustada eesti Omakaitsest vabatahtlikuse alusel kolm kaitsepataljoni. Nende ülesandeks oli sakslaste rindetagala
sakslaste tagalateenistusi ja varustamist. Kuna Saksa väel puudusid julgestusüksused anti 21. augustil 1941 välja käskkiri - moodustada eesti Omakaitsest vabatahtlikkuse alusel kolm kaitsepataljoni, kes kindlustaksid sakslaste rindetagalat ja viiksid läbi valveteenistust. Koos tagavarapataljoniga moodustati kokku kuus julgestuspataljoni, mis rahva hulgas olid tuntud Idapataljonide nimetuse all. Julgestusüksustesse astunud vabatahtlikega sõlmiti teenistuslepingud üheks aastaks, kuna selle ajaga lootsid sakslased sõja edukalt lõpule viia. Hiljem need pikendati kuni sõja lõpuni, ilma eestlaste nõusolekuta. Julgestusüksused ei tohtinud olla suuremad kui pataljon ja olid allutatud tagalaülemale. Kindralooberst Küchleri seisukoht oli, et eestlasi ei tule rakendada suuremates üksustes kui pataljon, üldreeglina aga kompanii suuruses formeeringus. Kui eestlastel võimaldada võitlusest osa
Arhiiviteatised ja tõendid (sh töötukassale, pensioniametile, saatkondadele, kohtutäiturile); Personalitöö protokollid (töökoosolekud ja komisjonid, juhatuse koosolekud). 8. Personalikäskkirjad Personalikäskkirjad ja teated (struktuuri ja koosseisu muutmine, ametisse määramine, lähetamine, puhkused, hoiatused jms). 9. Personaliregistrid ja aruanded Personaliregistrid ja andmebaasid: koosseisud, töölepingud, sh tööettevõtu ja teenistuslepingud, koolitused, puhkused, tööraamatud, töötõendid jms. Personaliaruanded ja analüüsid : · töötajate arv, sh töölepingud, peatatud lepingud (uus redaktsioon: tööst keeldumise lepped), teenistus- ja töövõtulepingud; · palgaarvestus; · tööaja arvestus, sh töögraafik, tööaja arvestuse tabel · tööjõuliikumine, sh. vanuseline, sooline, ameti, hariduse jne. alane koosseisu struktuur ja muutuste dünaamika. 10
annaabi.ee 
