valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva, staazi eest antakse kuni 10 päeva lisapuhkust. Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumentide kontrollimisel kasutatakse lisaks vaatlusele spetsiaalset kontrollitehnikat, piiriseirel radareid jm vaatlustehnikat, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvesse töötavad traditsiooniliselt ka teenistuskoerad, keda kasutatakse patrullis ja transpordisõlmedes näiteks lõhkeainete või narkootikumide avastamiseks. Piirvalvur kannab teenistusel olles alati vormirõivastust ning vajadusel on tal õigus kasutada relva või lahingutehnikat. Aga nõuded tervisele? Piirivalveametniku töö eeldab väga head füüsilist vormi. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Piirivalvur peab vastama piirivalveametniku kutsesobivuse (k
rippuvad ja voltideta. Ta silmad on ovaalsed ja keskmise suurusega. Hambad on tal valged, suured ja tugevad. Pikakarvalistel taksidel on pikk, pehme, läikiv, vastu keha liibuv sirge karv. Karmikarvalistel taksidel on kogu keha, välja arvatud koon, kulmud ja kõrvad, kaetud ühtlase, tiheda, karmi, vastu keha liibuva kuni 3 cm pikkuse karvaga. Siledakarvalistel taksidel on karv lühike, tihe, läikiv, jäigavõitu, kuid mitte kare ja liibub vastu keha. Teenistuskoerad Kaukaasia lambakoer Kaukaasia lambakoer on üks vanimaid karjakoeratõuge. Kaukaasia lambakoerad on keskmisest suuremad ja suured, tugeva ja tugev-koreda kehaehitustüübiga, loomupärase tigeduse ja usaldamatusega võõraste vastu. Ta luustik on massiivne ja lihastik tugev. Ta karv on sirge ja karm. Ta pea on massiivne, laia ajukoljuga ja suurte sarnaluudega. Kõrvad on tal rippuvad, asetsevad kõrgel ja on kupeeritud. Silmad on tal väikesed, ovaalsed, asetsevad sügaval ja on tumedad
metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides; 2) telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal; 3) liikuda metsas lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil; 4) sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid. (2) Avalikõigusliku isiku omandis olevas metsas võib vastavalt tähistatud metsamaal metsamarjade, seente ja pähklite ning dekoratiivokste, ravim ja dekoratiivtaimede ja nende osade varumise ning metsa rekreatiivse kasutamise eest tasu nõuda ainult juhul, kui metsaomanik on metsamarjade, seente, pähklite, dekoratiivokste,
︎Eramaal telkimine omaniku loal ︎Kui keelust pole teada antud, siis võib ööbida ja telkida kuni 24 h ︎Pikemal peatusel tuleb küsida omanikult luba ︎Avatud maastikus nähtavus- ja kuuldekaugus vähemalt 150 m ︎Piknikul ja pikemajalisel looduses olemisel tuleb sellega arvestada Koer: ︎Võõral maal peab olema koer lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Keeld ei kehti teenistusülesannetel koertele (teenistuskoerad ja jahikoerad) Kalapüük: Mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud kalapüük sõltub omanikust (keelab/lubab)! Metsaannid: Kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata Massid metsas kahjustavad omaniku huve, isegi, kui korilus on lubatud Kuivanud puud tohib langetada maaomaniku loal Omaniku loata ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda (vihad, pärjad, koore koorimine) NB
annaabi.ee 
