Riikide arengutasemete võrdlemine I variant Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul. ...
tervem sisekliima kui väikestes. See pole muidugi reegel, aga suuremates firmades on enamasti teadlikum juhtkond, kes väärtustab teadmisi ja on võimeline teadmusjuhtimistki organisatsioonis rakendama. Teadmusjuhtimine aga toob teatavasti kasumliku edu turul ja töötajate heaolu! Kogu sellest käsitlusest on välja jäetud finantspool, mille sissetoomine muudaks minu kogemuslikud mälestused ja teadmuse hoopis negatiivsemaks, eriti kui silmas pidada Eestis suurenenud teenindusvaldkonda. Aga see on ainult teoreetiline teadmusjuhtimise käsitlus, las ta siis jääda ilusaks õpetlikuks teooriaks, nagu võiks olla. Kasutatud kirjandus 1. Bellinger, G. (2004). Knowledge Management-Emerging Perpectives. Kasutatud 28.09.2014 http://www.systems-thinking.org/kmgmt/kmgmt.htm 2. Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine. Harjumaa: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 3. Toiger, T. (2006). Teadmusjuhtimine. Õppematerjal. Kasutatud 7. oktoober 2014 http://www.cs.tlu
Teha ettepanekuid sisekliendi teeninduse parendamiseks oma organisatsioonis. 2. Teoreetiline ülevaade Postindustriaalühiskond ehk teenindusühiskond on suhteliselt noor mõiste, mida mainiti esimest korda alles 20. sajandi keskel. Enne seda valitses maailma industriaalühiskond, mis oli orienteeritud vabrikutes masstootmisele, inimesed töötasid aastaid ühel ja samal ametipostil ning töö oli kindel ja plaanipärane. 1950-ndatel algasid muutused- rohkem inimesi asus tööle teenindusvaldkonda, kasvas informatsiooni kättesaadavuse vajadus, tehnika areng kiirenes ning inimesed asendati masinatega. C. Grönroos(1990) andis vastuse muutuvale ühiskonnale, öeldes, et informatsioon ja teadmised ei ole midagi uut, need on alati eksisteerinud, tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi andmete ja informatsiooni töötlemiseks ja teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Postindustriaalühiskona võikski
...................................... 11 Kokkuvõte....................................................................................................................... 12 3 SISSEJUHATUS Teeninduse osaks saame me kõik mingit moodi igapäevaselt, kuid sageli ei mõtle me pikemalt selle üle, mida teenindus endast hõlmab. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade peamistest teenindusvaldkonda puudutavatets probleemidest Eestis ning arutleda ka suundumustest selles valdkonnas. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: · selgitada välja probleemid Eesti teeninduskultuuris; · analüüsida erinevate Eesti teeninduskultuuris esinevate probleemide põhjuste üle; · tuua välja Eesti teeninduse tugevused ja nõrkused; · analüüsida teenindust nüüdsel ja varasemal ajal; · arutleda võimalike suundumuste üle teenindusvaldkonnas.
võrreldes on sääraste raviasutuste hinnad suhteliselt kõrged. Eesti Teeninduse Indeks 2008: veebiteenindus on saanud võrdseks TNS Emor kaardistas Eesti asutuste-ettevõtete teenindustaset juba kuuendat korda. Eesti Teeninduse Indeksi uuringu käigus kaardistatavate ettevõtete arv on iga aastaga kasvanud ning sel aastal tehti uuringu käigus kokku 1053 külastust ja teeninduskontakti, mille käigus kaasati 16 teenindusvaldkonda ning 60 erinevat teenindusettevõtet. Kokku tehti ETI raames 435 külastust teeninduskohtadesse, 318 kõnet infotelefonidele ning saadeti 300 e-kirja. Eesti Teeninduse Indeks 2008. aastal on kõikide teeninduskanalite koondtulemusena 3,23 (4- pallisel hinnanguskaalal; võrdluseks: 2007. aastal oli indeks 3,11). Endiselt saab väita, et Eestis on teenindaja pigem kena ja viisakas suhtleja kui aktiivne müüja ja ettevõtte teenuste tutvustaja
annaabi.ee 
