Tuleb olla nutikas ning rahaga õigesti ringi käia, sest too on kõikvõimas. Filmi lõpupoole tuleb helgem teema ja räägitakse projektist Venus Project, millega kaob kõik halb nagu sõjad ja kõikidel saab olema hea. Ja selle tagab meile tehnoloogia. Vaakumtunnelites hakkavad sõitma tohutu kiirusega rongid, mis ehitatakse ookeanide põhja, mandritele ja see kulutab palju vähem energiat. Minu meelest on see utoopia. See kõik on nii kallis. Inimesed kaotaksid tööd teenindusasutustes nagu lennujaam. Seda meie valitsused tahavadki? Filmis on tõtt, lausvalet ja ei teagi enam, mida uskuda. Loomulikult see paneb inimesed mõtlema, mis tegelikult meie ümber toimub. Filmis oli tsitaat: ,,Pole olemas sellist tervist, mis suudaks kohaneda selle sügavalt haige ühiskonnaga." - J. Krishnamurti. Majanduslik orjus on meie ümber. Elamiseks peame tööl käima ja kellegi heaks töötama, et hakkama saada. Usun, et ei tohiks üle mõelda ja elada oma elu edasi nagu ikka
nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Eestlased investeerivad kõvasti oma äri välimusse, selle asemel, et panustada heasse teenindusse. Näiteid sellistest kohtadest, kus äri välimus on igati korrektne ja kena , kuid teenindus on kehv, selliseid teenindusettevõtteid on Eestis küllaltki palju. Minu ja ka paljude teiste arvates on Eestis kõige kõrgema tasemega teenindus panganduses ja hea tasemega teenindus on ka paljude meelest Statoilis
on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arvates tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Küll aga on positiivne see, et Eestis osatakse võõrkeeli ning turistidel on siin kerge hakkama saada. Samuti käitutakse turistidega viisakamalt ja külalislahkemalt. Selleks, et teenindaja saaks aimu, mis ta valesti on teinud, tuleks kliendil anda tagasisidet. Probleemide lahendamine algab nende teadvustamisest. Minu arvates on Eestis kõige parem teenindusolukord panganduses ja apteekides.
Samuti peab ta oskama valmistada mitmesuguseid , täidiseid, katteid ja kaunistusi. Kindlasti on oluline tunda tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Pagar-kondiiter peab oskama määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti, teadma tervisliku toitumise põhimõtteid ja valdama erialast sõnavara. Ta peab teadma ja järgima hügieeni- ja tööohutusnõudeid. Oluline võib olla klienditeenindusoskus pagariärides, supermarketites jm teenindusasutustes töötavatel pagaritel ja kondiitritel tuleb ostjatega suhelda. Pagar-kondiitrile olulised isikuomadused on keskendumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine, käteosavus, loovus, koostöövõime ja püsivus. Hea tervis ja vastupidavus on olulised, sest suur osa tööpäevast möödub jalgadel seistes või pidevalt liikudes. Töö ahjude vahetus läheduses nõuab head kuumuse talumist. (Heade ventilatsiooniseadmete olemasolul pole see probleem)
kontrollimiseks. Poes automaadikaardiga maksta ei saa. Enamikest automaatidest saab raha välja võtta alates kahekümne viiest kroonist. Tänapäeval pakuvad paljud pangad ajutist automadikaarti, mis kehtib üks kuu ning mille hinnaks on tavaliselt kolmkümmend krooni. 2 MAKSEKAARDID Esimese maksekaardi maailmas väljastas mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal, mis oli mõeldud eeskätt klubiliikmetele maksete teostamiseks piiratud arvuga teenindusasutustes. (Maksekaartide vastuvõtt 2010) Maksekaardid jagunevad deebetkaartideks ja krediitkaartideks. Deebetkaardiga saab tasuda kliendi kontol oleva rahaga. Krediitkaart võimaldab kliendile panga poolt krediiti, mis on põhimõtteliselt protsendita laen, mis nõutakse kliendilt hiljem välja. 2.1 Deebetkaart Deebetkaart on lihtsaim ja levinuim pangakaartide liik. Deebetkaardi kasutajal on ööpäevaringne juurdepääs oma pangakontol olevatele vahenditele. Kaubandus ja
Kõik lepinguga ühinejad saavad märgistatud vastavate kleepsude või muude visuaalsete lahendustega.[Ibid] 9 2.5. Kuidas toimub raha vahetamine 2.5.1. Sularaha · Euro sularaha saab pangakontoritest, sularahaautomaatidest ja kauplustest vahetusrahana, kui tasud ostude eest. · Pärast -päeva saab maksta veel kahe nädala jooksul ka Eesti kroonides. Paralleelkäibe aja jooksul saab kõigis kauplustes ja teenindusasutustes maksta nii eurodes kui ka kroonides. Vahetusraha antakse reeglina tagasi eurodes. · Kuu aega enne ja aasta jooksul pärast -päeva vahetavad sularahateenuseid osutavad pangad kroone eurodeks teenustasuta. Pärast seda organiseerib kroonide vahetuse eurodeks Eesti Pank tähtajatult ja piiramatus koguses. · Alates -päevast väljastavad võimalikult paljud sularahaautomaadid ainult eurosid.
ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt 4 tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Eestlased investeerivad kõvasti oma äri välimusse, selle asemel, et panustada heasse teenindusse. Näiteid sellistest kohtadest, kus äri välimus on igati korrektne ja kena , kuid teenindus on kehv, selliseid teenindusettevõtteid on Eestis küllaltki palju. 2. Teeninduslik mõttekultuur Tööandjad soovivad, et töötajad oleksid teenindushoiakuga. Hoiakuid ei saa
annaabi.ee 
