teeninduse siis on mõlemad osapooled õnnelikud ja rahul. Tänapäeval ongi üheks suurimaks probleemiks klienditeeninduses omavaheline austus. Klienditeenindajal on oma roll, et olla suurepärane teenindaja, kuna iga klient on eriline ja tähtis ettevõttele. Samuti peaksid kõik kliendi olema väärikad ja austama teenindajat, kes teda teenindab. Probleem tekib siis kui klient võtab oma igapäeva probleemid teenindusasutusse kaasa, ollakse ärritunud ja valatakse oma viha teenindajate peale välja. Kindlasti pole kliendid ainukesed, kes toovad oma probleeme asutustesse kaasa, seda teevad ka teenindajad. Teenindajad võivad olla vahel väga ükskõiksed, paludes abi on nad ebaviisakad ja kurjad. Sellisel juhul oleks hea kui saaks oma probleemist kohe kellegile teatada, mitte et see oleks kaebamine, vaid kui mina oleksin ettevõtte juht, siis mina sooviksin
Positiivse esmamulje loomine. 2.1 Kas alustad ise kliendiga suhtlemist? Edukas suhtlemine algab alati kontaktivõtmisest. Ilma kontakti võtmiseta kaob osa infot, vastastikune tajumine võib olla poolik ja suhtlemine ei paku rahulolu nii kiiresti kui korraliku kontaktivõtmise puhul. Teeninduskontakti puhul mõlemad osapooled tunnetavad oma rolli. Teenindaja saab oma oskuste piires teenindatavat abistada, juhendada. Teenindatav saab abi (infot, selgitust, kindlust), mille pärast ta teenindusasutusse pöördus. Seega astudes kontakti, et alustada suhtlemist, peab selleks kõigepealt seesmiselt valmis olema (ma tahan teenindada) ja seda välja näitama ka oma keha ja häälega (pöördumine kliendi poole, pilkkontakti võtmine, sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine). Kõige olulisem on seesmine uskumus, et ma ise tahan suhelda ja teenindada/aidata. Sadama turu töötajad alustavad enamasti ise kliendiga suhtlemist ning teevad sellega ostlemise klientidele mugavamaks.
Tähtsaid otsuseid langetas see kogu 1648-1649, samal aastal võeti vastu maakogu seadustik, järelandmised aadlikele, talupoegade pärisorjus, selle päritavus.Talud ja nende vallasvara - mõisahärra omand. Kaasnes ka sunnismaisus. Reformid PeeterI ajal Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi. 1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat, alustati kolleegiumide loomist. Kolleegiumi president, tegutses kantselei arvukate ametnikega. Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli, venemaast sai impeerium (keisririik). Valgustatud absolutism 1761a imp.troonile tõusnud PeeterIII risiti üigeusku.kuid hingelt oli luterlane.Asus reformide teele:andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele,sallviusdkreedi vene vanausuliste suhtes
otsast, sõltub, kas tekib teeninduskontakt · Ma soovin Teid aidata! teenindaja ja teenindatava vahel või mitte. · Ma olen siin, et Teid teie probleemides abistada, Teile kasulik olla. Teeninduskontakti puhul mõlemad osapooled tunnetavad oma rolli. Teenindaja saab oma oskuste piires teenindatavat abistada, juhendada. Teenindatav saab abi (infot, selgitust, kindlust), mille pärast ta teenindusasutusse pöördus. Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks välisteks ja sisemisteks. 14 Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos · zeste ja muid kehaliigutusi · distantsi inimeste vahel · pilkkontakti olemasolu
annaabi.ee 
