Ei ermaani kuningad ega nende abilised olnud huvitatud ristiusueelse õiguse säilitamisest, pigem ikka selle ületamisest. Õigus, mille poole läänegoot pöördus, ei olnud siiski Rooma klassikalise jurisprudentsi õigus. See oli läänegootide riigi galloromaani4 elanikkonna õigus, mille juurde juhiti nüüd sammhaaval ka läänegoodid5. Seda nimetatakse vulgaarõiguseks. Sõna, mille on kujundanud austus klassikalise Rooma õiguse vastu, sisaldab tegelikult teenimatut etteheidet, rõhutades selle õiguse primitiivsust. Hilisantiigil ei olevat olnud klassikalise Rooma õigusteaduse vaimset jõudu. Ei suudetud enam vahet teha omandil ja valdusel ning kohustus- ja käsutustehingul, hoida lahus alusetu rikastumise erinevaid juhtumeid. Kõik olevat muutunud lihtsamaks ja vormitumaks, vaimuvaesemaks ja segasemaks-harimata rahvaste vulgaarseks õiguseks. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva teadmise sälitamises.
- uuringu tulemusi ei kasutata tema vastu - uuringu tulemused ei kahjusta teda - uuringu tulemuste konfidentsiaalsus on tagatud (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Petmine teaduses On selge, et psühholoog peab oma uurimistöös olema kristalselt ausad. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 5 ,,American Heritage Dictionary" (1971) määratleb tüssamist kui ,,ettekavatsetud pettust, mida praktiseeritakse eesmärgiga saada teenimatut või ebaseaduslikku kasu". Teaduses on levinud kahte peamist tüüpi tüssamist: 1) plagiaat eesmärgipärane teiste ideede esitamine enda omade pähe. 2) Uurimustulemuste võltsimine Kui plagiaati esineb kõikides inimtegevuse valdkondades, siis uurimustulemuste võltsimist esineb ainult teaduses. 1. Esimene võimalus on seotud sellega, et uurija ei kogu üldse neid andmeid mida ta esitab, vaid lihtsalt mõtleb need välja. 2
Ega siis ilmaasjata juudid ise ole alati tunnistanud, et nende asi pole mitte teenida, vaid ainult "välja maksta" ja, lisaks sellele, valdab enamus neist paljusid keeli. Sel minu nooruseajal ma mõtlesin sageli miks ma ei sündinud sada aastat varem. Ah! ma võisin ju sündida, no ütleme, vähemalt vabastussõdade epohhil, kui inimene, ka mitte "tegelev asjaga", juba iseenesest midagi maksis. Nii ma kurvastasin sageli oma, nagu mulle näis, hilise ilmumise tõttu maailma ja nägin teenimatut saatuselööki selles, et ma ei saagi kogu elu jooksul elada keset "vaikust ja korda". Nagu näete, olin ma juba noorelt "patsifist" ja kõik kat- sed kasvatada mind patsifismi vaimus läksid tühja. Nagu laine, valas mind lootusega üle Buuri sõda. Hommikust õhtuni neelasin ma ajalehti, jälgides kõiki telegramme ja aruandeid ja ma olin õnnelik juba seetõttu, et mul kas või eemalt õnnestus jälgida seda kangelaslikku võitlust.
või teisi puudutamata; ja näoga õpetaja suunas istumist ning silmade ja kõrvadega kuulamist Selle sihi, selle „eesmärgi“ teadvustamine aitab selgitada lapse käitumist tema kaaslaste kon- – ja osalemist kätt tõstes...) (vt alates lk 182). tekstis. On arusaadav, et kui me osutame sellisele käitumisele teenimatut tähelepanu (osalt meie enda nördimusest tingitult ja osalt seetõttu, et püüame arenguid klassiruumis juhtida), kinnitame (vahel ülemäära) õpilase tähelepanu otsivat või võimutaotlevat käitumist.