TO(PUBYEAR, 2011) OR LIMIT-TO(PUBYEAR, 2010)) AND (LIMIT-TO(DOCTYPE, "ar") OR LIMIT-TO(DOCTYPE, "cr")) AND (LIMIT-TO(SUBJAREA, "ENVI") OR LIMIT-TO(SUBJAREA, "AGRI") OR LIMIT-TO(SUBJAREA,"PHAR") OR LIMIT- TO(SUBJAREA, "ENVI") OR LIMIT-TO(SUBJAREA, "AGRI") OR LIMIT-TO(SUBJAREA, "PHAR")) AND (LIMIT- TO(LANGUAGE, "English")) AND (LIMIT-TO(SRCTYPE, "j") OR LIMIT-TO(SRCTYPE, "k") OR LIMIT-TO(SRCTYPE, "b")) 1) Year: valisin aastad 2010-2013 2) Subject area: valisin teemavaldkondade seast Environmental Science; Chemistry; Biochemistry, Genetics and Molecular Biology; Medicine; Agricultural and Biological Sciences; Energy; Pharmacology, Toxicology and Pharmaceutics. 3) Document type: valisin article 4) Source type: valisin journals 5) Language: valisin English Relevantsed artiklid: 1) Preliminary risk assessment of radon in groundwater: a case study from Eskisehir, Turkey
keskkonnas: andmebaasid nii vahendus kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad, raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. Andmebaasitootjad Kujunemist vaadelda: *bibliograafilised andmebaasid (index) (Eesti Rahvusraamatukogus ISE andmebaasid); *sisu lühikokkuvõtetega bibl. andmebaasid (with abstracts); *täistekstidega (bibl.) *andmebaasid (with full text) koostavad ka eajakirjade kirjastajad, uudisteagentuurid. (EBSCOhost).
Euroopa keeleõppe raamdokumendist (2007) lähtudes on üles ehitatud ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus. Kõikide võõrkeelte, kuhu alla kuulub ka eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust. Teemavaldkonnad on kõikidel võõrkeeltel ühtsed ning erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtlus oskust kujundatakse neljal viisil: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Gümnaasiumi riiklik õppekava toob välja, et keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Tänu sellele peab olema keelte valik lai, et õpilane saaks arendada ja suurendada oma keelelisi oskusi mitmes keeles.
ja rahvuslus. Samuti ilmub Kultuuri ja Elu numbri 1/2011 samas rubriigis artikkel pealkirjaga ,,Sofi Oksanen Eesti suursaadik Soomes", kus Memento Tallinna Ühenduse liige Peep Varju vastab Piret Tali kriitikale Sofi Oksaneni kohta. Sama numbri samas rubriigis ilmub ka MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi ,,Kiri Vabariigi Presidendile". Ajakirja numbris 3/2011 ilmub arvamuse rubriigis aga ka ajakirjanik Jüri Kotsinevi portreelugu. Nagu nimigi ütleb, käsitleb rubriik ,,Minevik ei unune" ajalugu. Teemavaldkondade ring on küllaltki piiratud. Peamisteks teemadeks on Teine maailmasõda ning sellele järgnenu. Ajakirja neljas vaatluse all olevas numbris on selles rubriigis esindatud järgmised teemad: eestlaste elu Siberis, küüditamine, rahvad, kes võitlesid oma vabaduse nimel, metsavendlus, 9 eestlaste osalemine sõjas, inimsusevastased kuriteod. Ajakirja numbris 4/2010 on samas
AEG: hommik, päev, õhtu, öö. AASTAAJAD: ilm. LIIKLUS: transpordivahendid, ohutu liiklemine. ELUKUTSED. TERVIS: enesetunne, tervislikud eluviisid. HÄÄLIKUD JA TÄHED. ARVUD JA NUMBRID. GEOMEETRILISED KUJUNDID. 14 Õpetajaraamat 5. TÖÖLEHTEDEGA TEHTAVA TÖÖ KAVANDAMINE Töölehtede temaatika hõlmab alushariduse raamõppekava kõnearendusteemasid ja on lõimitud emakeeles käsitletavate teemavaldkondade, teadmiste ja oskustega. Töölehed on järjestatud aastaaegade järgi. See annab võimaluse luua tegevustes kindel rütm ning loogiliselt korrata, laiendada ja süvendada omandatud materjali seoses ümbritsevas elus (looduses ja inimtegevuses) toimuvate muutustega. Loomulikult on igal õpetajal võimalus valida ühe või teise töölehe kasutamise aeg ja koht oma tööplaanist ja oma rühma keeletasemest lähtuvalt.