Seetõttu on avalikussektoris palju eritüübilisi asutusi. Valitsusasutustel on selged rollid.Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks,hallatavad asutused ja kohahaldusorganistatsioonid viivad seda ellu. Klassikaline hierarhia on kujunenud tasakaaluhierarhiaks, kus igal asutusel on omad rollid, mis teiste rolle tasakaalustavad. VALITSEMISTEHNIKAD Poliitikakujunduse tasandid: Politicsi dominandiga tasandid: Valitseva arvamuse kujundus-teemaseade Poliitiline konkurents võimu pärast Policy dominandiga tasandid Avalik poliitika tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses Halduspoliitika tehniliselt võttes: RIIGI MÕJUTUSVAHENDID: 3põhilist: Ettekirjutised[reklaam-ei müü tubakat/e], rahaline mõjutamine[pant/e], teabe jagamine[reklaamid mis teavitavad/e] ja arvamuse mõjutamine. Taotluseks, kas:võimustada v tegevusest eemale peletada(effectors), informeerida, teavet hallata.(detectors)
n ideoloogiline avalikkus omane mittedemokraatlikele reziimidele; erineb teistest tüüpidest konsensuslikkuse poolest Avaliku arvamuse kujunemine ® Arutelu üksikisikute vahel (perekonnas) ® Arutelu keskmises rühmas ® Kitsam avalikkus: arutelu laieneb ühiskonna teatud sektorisse ® Laiem avalikkus: hõlmatakse kõiki olulisi ühiskonnakihte Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid 1 n Teemaseade (agenda püstitus) kes ning millisel hetkel teema tõstatab n Raamistamine millises valguses, millises kontekstis konkreetsest teemast räägitakse n Alateadlik assotsieerimine (praimimine) milliseid teemasid, sündmusi, isikuid omavahel assotsieeritakse n Pluralistlik teadmatus vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks n Ekslik üksmeel isik eeldab, et esindab enamusega sarnast seisukohta
d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5. Policy'ks nimetatakse a. poliitikat kui võimuvõitlust b. sisendpoliitikat c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. poliitilist kogukonda 6. Governance on a. valitsus b. bürokraatia c. avalikkussfäär d. ühiskonna valitsemiskorraldus Check 7. Avalikuks halduseks nimetatakse a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. Tartu Ülikooli üht õppekava c
n Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle n Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. n Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio) Poliitikakujundamise tasandid n Politicsi dominandiga tasandid n Valitseva arvamuse kujundus teemaseade n Poliitiline konkurents võimu pärast n Policy dominandiga tasandid n Avalik poliitika (public policy) tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses n Halduspoliitikad (administrative policies) teatud sektori eesmärgistatud korraldamisena n Valitsemise seisukohast on olulised kõik tasandid. Kuigi ennekõike ollakse suunatud tulemustele (policy), on hädavajalik