,,Kaaren ja teisi luuletusi" ,,Must kass" ,,Mõrv Rue Morgue´il" ,,Näpatud kiri" ,,Usheri maja hukk" ,,Kaev ja pendel" James Fenimore Cooper (1789-1851) Romaanikirjanik Kirjutas palju ajaloo-, mere- ja indiaani teemalisi romaane Tuntuks tegi Cooperi kui kirjaniku romaan ,,Salakuulaja", mida on nimetatud esimesek Looming s võib eristada kolme teemaringi: ed, nelised, suguharude elu käsitlevad romaanid d teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust ane iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused ärtustas nn loomulikku inimest põhisüzeelt lihtsad kuid dünaamilised, täis põnevaid dramaatilisi Tuntuimad teosed: olulisema osa moodustab indiaaniromaanide tsükkel ,,Nahksuka neerid" mane mohikaanlane" eria" aleidja" vekütt" uulaja" na varvas" Walt Whitman
1810.aastani. 1826-1829 oli Cooper Ameerika Ühendriikide konsuliks Prantsusmaal Lyonis, seejärel rändas Euroopa riigides nagu Inglismaal, Sveitsis, Saksamaal ja Itaalias. 1833aastal pöördus Cooper Jäädavalt tagasi Ameerika Ühendriikidesse oma kodumõisa, kus jätkas kirjutamist ja elas kuni surmani. Kirjuatmist alustas Cooper 30aastalselt, tõuke andis talle kirjuatmises kehv majanduslik olukord. Tema loomingus on võimalik eristada kolme olulisemat teemaringi: revolutsioon(,,Salakuulaja", ,,Bravo"), mereromaanid(,,Loots", ,,Punane piraat") ja rajamaa (mis on indiaaniromaanide tsükkel 5-köiteline ,,Nahksuka jutud" jaguneb veel omakorda "Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria"). Lisaks romaanidele kirjutas Cooper 10köidet reisikirju ja ,,Ühendriikide laevastiku ajaloo". Kokku hõlmas Cooperi looming 50raamatut, mille seas on 33romaani, lisaks avaldas
kunstnikku, stiili, sõnavara või fraasi) ning seda kasutatakse teadlikult, kuna kunstnike eesmärk ei ole luua midagi uut ja originaalset, vaid muuta juba kasutusel olev uudseks ja omanäoliseks. Teostes puudus ajaline korrastatus, ühes teoses võisid olla segamini nii unistused kui ka reaalsus, ajalugu ja fantaasiad. Maalide aine ja eeskuju võeti antiikmütoloogiast või tuntud allegooriatest. Tavaliselt ei ole ideed kuidagi omavahel seotud ning ei ole võimalik eristada kindlat teemaringi. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Vastandlikult modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati postmodernismis panema rõhku mängulisusele, kergusele. Paljud kunstnikud tahtsid publikut lihtsalt provotseerida ja neil ei olnudki suuremat eesmärki oma kunsti avaldamisega.
Ehkki algul lähtuti enamasti inglise eeskujudest, lisandus kirjanduse ainestikku indiaani folkloori motiive, ,,metsku lääne" legende, ameerika ühiskonna sisevastuolude eritlusi jne. James Fenimore Cooper (1789-1851) Cooperit peetakse Ameerika rahvusliku kirjanduse alusepanijaks, kes tõi esimesena kirjandusse indiaanlaste ja valgete uusasunike suhted. Cooperi 1821. aastal ilmunud ,,Nahksuka jutud" tegid temast omal ajal ühe populaarsema kirjaniku. Cooperi loomingus võib eristada kolme teemaringi : ajaloolised, mereainelised ja indiaanisuguharude elu käsitlevad romaanid. Cooperi ajalooainelised teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust; mereromaanides, mida iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused, kasutas kirjanik oma mälestusi laevastikus teenimise ajast. ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Rosseau mõjul väärtustas C. nn loomuliku inimest. Ta teosed põhissüzeelt lihtsad, kuid
Ta alustas uut elu 6 rublaga, lootes kuidagi hakkama saada, toetudes honoraridele ning väikesele laenuksantud summale. Vahepeal oli valminud uus värsikogu ,,Lained’’ käsikiri ning ta otsis publitseerijat. Väljapääsuks sai tööpakkumine ,,Postimehe’’ toimetuse poolt, kus hakkas ta raha teenima tõlketööga. [8] Paralleelselt jooksva tõlketööga ajalehele võttis Haava käsile eri teoste eestindamise maailmakirjandusest. Siin kujunes tal kaks spetsiaalsemat teemaringi: laste- ja noorsookirjandus ning klassikaline värsskõneline näitekirjandus. [9] 1906. aastal ilmus Haava neljas luulekogu ,,Lained’’, mis tähistab Anna Haava elus uut etappi. Paariaastaste vahedega ilmusid veel luulekogud ,,Ristlained’’ ja ,,Põhjamaa lapsed’’. ,,Ristlainete’’ kogus on pühendatud paar värssi ka Heinrich Koppelile, kelle vastu Anna oli nüüd kiindunud. Nende isiksuses oli nii mõndagi ühendavat, kuid Anna kiindumusele vastas
Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste 1987 Vaikuse vallamaja – See jätkab mõtteliselt sama teemaringi. Näidendi kirjutamise, ilmumise ja lavale tulemise aeg on aga natuke teistsugune. Kajastati ajavahemiku 44-49. Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset kaasakõlamist. See asetub juba loogilisse konteksti. Mõlemad on talle väga iseloomulikud näidendid, kuid samas ka sellised tekstid, mis olid õigel ajal õiges kohas. Need näidendid avalduvad kuidagi erimoodi, kuid nad polegi nii hirmus erinevad. Mati Unt (1944-2005)
annaabi.ee 
